Ülenurme vallavanem sai ametisse seadusevastaselt

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei oleks Ülenurme volikogu tohtinud rahvaliitlast Aleksejevit pärast 2005. aasta valimisi ametisse nimetada, kuna juba siis süüdistati teda kuriteos, mille eest on ette nähtud vabadusekaotus, kirjutas Tartu Postimees.

Aleksejeviga kohut käiva ringkonnaprokuröri Marge Püssi sõnul võib avaliku teenistuse seaduse punkt minna vastuollu üldise süütuse presumptsiooni ehk maakeeli sellega, et keegi pole süüdi enne kohtu süüdimõistvat otsust.

Aleksejev ise peab rahva armastust seaduseüleseks. "Need volitused andis mulle Ülenurme rahvas - ma tegin valimistel tulemuse, mida ei saanud ära rikkuda ei ajakirjandus ega keegi," lausus ta.

Vallavanema kaebas kohtusse väliseestlane Eine Keerd, kes Aleksejevi otsuse tulemusena jäi ilma magusast 10,3-hektarilisest maatükist Tartu külje all Ülenurme vallas. Keerd võib kas Aleksejevilt isiklikult või Ülenurme vallalt võidu korral hüvitiseks nõuda 12 miljonit krooni.

Aleksejevi tegevuse tulemusel jäi hajaasustusalaks maatükk, millest pidi saama vastavalt Ülenurme volikogu varasemale otsusele tiheasustusega ala. Haja- ja tiheasustuse piiride määramine kuulub volikogu pädevusse. Hajaasustusalal asuva krundi omanik saab eelisjärjekorras erastada juurde veel kuni 20 hektarit maad.

Lõppkokkuvõttes jättis maavalitsus hajaasustusalaks muu hulgas ka Eino Keerdile tagastamiseks määratud maatüki.

See andiski Aleksejevi vanale tuttavale, kinnisvaraarendusega tegelevale Andres Kaseväljale võimaluse maatükk vaid 66 000 EVP-krooni eest erastada.

Vallavalitsus omakorda otsustas jätta Keerdi magusast eramutest ümbritsetud maast ilma.