Varanasi, maailma kõige püham linn

Kui inimesed surevad, ootab keha tuli. Kõigepealt tehakse laibale majas massaaž - sandliõli, piim… Järgneb keha pesemine. Pärast pesemist vanad riided seljast ära, uued riided selga. Noortele meestele valged riided, naistele punased riided.

Neli meessoost pereliiget kannavad keha põletamiskohta, lauldes mantrat. Siis keha pesemine Gangeses. Siis on keha puhastatud.

Kui isa, ema, poeg sureb, aetakse ära juuksed. Mehed kannavad valget. Siis ostetakse puud, olenevalt perekonnast, mõnikord 250 kilo, mõnikord 360 kilo. On mitu kvaliteeti puud: on sandel, mango ja segu. Kõige all on puud, siis keha, siis jälle puud. Keha põleb kolm tundi. Meestel õlad ei põle päris ära, naistel puusad.

Pärast tuha jõkke puistamist läheb pere teisele poole jõge, iga päev meditatsioon, mehed ajavad juuksed maha, naised lõikavad küüned lühikeseks. Viit tüüpi inimesi ei põletata: pühamehed Sadhud, rasedad, lapsed, ussist nõelatud ja leeprahaiged. Pühamehed, neil on meditatsioon, lapsed on puhtad, rasedad kannavad last, ussist nõelatud - tähendab, märk Shivalt, leeprahaiged bakterite tõttu. Need inimesed viiakse paadiga Gangesesse ja pillatakse jõkke.

Enamik inimesi tahab surra siin, sest kui nad surevad siin, saavad nad otse taevasse mokšasse.

(Autori kõneviis muutmata. - Toim.)

Autor: Erki Meister