Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võru esiehitajaks mees metsast

    Esimest korda Meelis Munskiga näost näkku kohtudes üllatun pisut - kujutasin teda millegipärast pikemana ette. Ta on sportlik, veidi jässakas, laiade õlgadega - sobiks hästi maadlusmatile, mõtlen. Hiljem selgub, et ega väga mööda pannudki - Munski kunagine klassikaaslane, praegu Semuehituse tegevjuht Ahto Vink meenutab, et Meelis käis koos oma tollase pinginaabriga maadlustrennis ja ega keegi nende vastu julenud hakata. "Ta on eluaeg olnud tugeva natuuriga inimene, mitte lükata-tõmmata," lausub Vink. "Polnud kooli ajal just paipoiss, aga tihti just sellised elus läbi löövadki."
    Et persooniloole inimlikumat mõõdet saada, püüan vestluse alguses Munskilt saad luba pildistada teda ka koduses miljöös. Munski on esialgu tõrges. "Ma soostusin intervjuugagi vaid seetõttu, et see võib tulu tuua minu ettevõttele, aga ambitsioon esikaanel olla ei kaalu üles minu pere turvalisust," põhjendab Munski. "Mul on hirm, et kui mu maja või lapsi pildistatakse, võib see pätte ligi meelitada."
    Meeldetuletus, et pärast parima kodu tiitli võitmist ilmus ajakirjas Maakodu pikk lugu kümne pildiga, paneb Munski leebuma. Ta möönab, et on tegelikult suviti korduvalt näinud, kuidas möödasõitjad peatavad auto ja pildistavad tema maja ning majaümbrust. Munski hääles on tunda pisikest uhkusenooti.
    "Aga tuppa ma sind ei kutsu," hoiatab värava ees Chrysler Grand Voyagerist välja astunud Munski ja võtab postkastist paar kirja ning SL Õhtulehe. Munski 26 hektari suurune valdus on muljetavaldav: kena maja abihoonetega, iluaed, turbaaed, dendropark, metsatukk, tehisjärv saarega, liivarand, grillimajad, laste mänguväljak kümnete atraktsioonidega.
    "Teen laste heaks kõik selle topelt tagasi, mis minul omal ajal saamata jäi," räägib Munski mänguväljakul jalutades. "Minu lapsepõlv möödus ju sisuliselt vanemateta. Kui ma väikse lapsena vajasin ema, siis teda enam polnud, ja kui ma noorukina vajasin isa, siis polnud enam tedagi."
    Munski kinnitusel on tema suurim hobi aiandus ja tema parimad sõbrad on tema pereliikmed. "Kui elad tervislikult ja teed mõõdukalt sporti, pole mingit muud maandust vaja," on Munski veendunud. "Perega tegelemine võtab viimasedki pinged maha." Tosin aastat tagasi täiskarsklaseks hakanud Munski pani kolm kuud tagasi taas end proovile ja jättis päevapealt suitsetamise maha. "Jäädavalt," põrutab 17aastase suitsetamisstaažiga Munski.
    Ainus, mille sõltuvust ta tunnistab, on töö. "Olen töönarkomaan, kelle elu mõte on pidevalt töötada," tunneb Munski uhkust. "Samas oskan seda teha nii, et pole kunagi üle töötanud. Ja minu tervis ning närvid on korras."
    Elukaaslase, Semuehituse pearaamatupidaja Riina Austa sõnul on Meelis väga perekeskne ja tegeleb palju lastega. "Meie peres on tema kindlasti aktiivsem ja jutukam pool," vabandab Austa oma napisõnalisust ja lisab, et Meelis on alati olnud väga hea veenmisoskusega jutumees. "Mina igal juhul jäin juba meie tutvuse alguses uskuma tema lubadust rajada elujõuline ja tegus ehitusfirma."
    Meelis Munski ja Riina Austa said kokku tänu juhusele. Nimelt otsis äsja ehitusfirma asutanud Meelis Munski 1993. aastal ajalehe kaudu oma firmasse esimest töötajat ehk raamatupidajat. Ainus kuulutusele vastaja oli Põlvamaa neiu Austa. "Kuigi mul oli tol hetkel võimalik tööandjaks valida ka maksuamet, otsustasin ometi sõlmida töölepingu algaja ettevõtja Meelisega," meenutab Austa. Paar aastat hiljem kolisid Meelis ja Riina kokku ning Meelis lahutas oma senise abielu.
    Igale Tartu poolt Võru linna sissesõitnule torkab tee silma maantee ääres suur reklaamtahvel, mis tutvustab tuntuimat kohalikku firmat ASi Semuehitus.
    Ka firma juht Meelis Munski ise vurab sellest tahvlist kodunt seitsme kilomeetri kaugusele kontorisse sõites iga päev mööda. "Ei-ei, mitte eneseuhkuse tõstmiseks, vaid ikka ettevõtte olemasolu teadvustamiseks," põhjendab Munski reklaami vajalikkust.
    Munskile ei meeldi, kui tema kohta öeldakse "kohalik suurärimees". "Ärimehe-sõnast on saanud justkui sõimusõna," laiutab Munski käsi ja hetk hiljem möönab: "Kuigi jah, kui ma varem olin rohkem ettevõtja, siis nüüd olen tõesti rohkem ärimees. Olen omanik, kes jälgib ja juhib oma omandit, ning ettevõtte igapäevase juhtimisega ei tegele." Munski kinnitusel tal ühegi teise firma aktsiaid ei ole.
    Munski konkurendid ja kolleegid peavad teda visaks selliks, kes on üksinda ning nullist alustades ehitusturul edukalt läbi löönud. "Erihariduseta, aga väga hea ärivaistuga mees," tunnustab ASi Kurmik juhataja Andri Needo telefonitsi. Järgnevalt toonitab Needo - ja mulle tundub telefonist kostvas hääles olevat teatud kadedusenoote -, et Munski võib vahel ka väga vastik olla. "Kui ikka on vaja midagi läbi suruda või töllerdavat töömeest tööle panna, oskab Munski vajadusel ka ropult sõimata," teab Needo oma kogemustest rääkida.
    Meelis Munski ei välista, et võibolla on ta tahte tegutseda ehitajana saanud geenidest, sest tema isa töötas aastakümneid ehitusbrigadirina. "Lapsena joonistasin ruudulisse vihikusse pilte, millise maja ma endale tulevikus ehitada tahaksin," räägib Munski ja tõdeb, et praegune kodu erineb unistustekodust õige palju.
    Tegeliku ehitustegevuseni läks Munskil siiski üksjagu aega: ta jõudis treida tuhandeid vidinaid Võru gaasianalüsaatorite tehases ning töötada mitmel pool keevitaja ja freesijana, enne kui metallitööst kõrini sai ja noor mees asus ehitusnippe praktika käigus omandama. "Sattusin punti, kes ehitas Eestis üheksakümnendate aastate alguses Soome ettevõtjatele läbupidamise kohti ehk saunsuvilaid," muigab Munski. "Mingil hetkel tundsin aga, et võiksin ise endale tööandja olla ning asutasin 1993. aastal oma ehitusfirma."
    Ligi aasta aega oli ta firma ainus töömees, kes käis peamiselt kortereid remontimas. Esimene suurem objekt oli Antsla keskkooli tualettruumid. Munski meenutab, et kuna firmal autot polnud, vedasid nad vajalikud ehitusmaterjalid Võrust Antslasse reisirongiga või linna pealt hääletatud veokitega. Tööle Antslasse sõideti aga jalgrattaga.
    Paar aastat tagasi tippajal töötas Semuehituses 200 inimest. Praegu on palgalehel sadakond, sest firma tegeleb üha enam projektijuhtimisega ning kasutab eritöödel alltöövõtjaid. Munski andmeil on Semuehitus aastate jooksul ehitanud Võrus ja Tartus kokku umbes 300 miljoni krooni eest. Juba pikemat aega on Munski püüdnud Semuehituse tegevust korrigeerida ehk liikuda üha enam kinnisvaraäri suunas. "Mullu müüsin kaubandustegevuse maha ning saadud raha eest ostsin kinnistuid mitmel pool Eestis," räägib Munski. "Neile projekteerime ärihooneid ja korterelamuid."
    Praegu ehitab Munski kortermaju Pärnus, Tartus ja Võrus. "Ainuüksi Võrus on meil viisteist kinnistut, kuhu saaks nõudluse jätkudes ehitada 500 korterit," lisab Munski. Tema andmeil on ta kinnisvarasse kokku investeerinud umbes sada miljonit krooni.
    Paar aastat tagasi, kui Võru linnavolinik Meelis Munski vahetas paati ehk astus välja Isamaaliidust ning seejärel liitus Reformierakonnaga, hakkas ta ühtäkki edukalt võitma ehituskonkursse.
    Aasta tagasi ilmunud pikemas artiklis tõestas Äripäev, et erakonnavahetus tõi Munskile sisse 50 miljonit krooni. Munski tunnistab, et ega ründamine ja kohalikuks kunniks tembeldamine talle sugugi meeldinud. "Samas sain Äripäevas lehekülgede viisi tasuta reklaami," muigab Munski nüüd tagantjärele. Hetk hiljem lisab veidi tõsisemal toonil: "Sain kaela ka maksuameti huvi. Nad hakkasid kontrollima minu väidet tolles loos, et võtsin dividendidena välja miljon kakssada tuhat. Nad uurivad senimaani, kas olen sotsiaalmaksu õigesti tasunud."
    Neljandat koosseisu Võru linnavolikogu liikmeks valitud Munski nimetab end tagasihoidlikult munitsipaalpoliitikuks. "Ma ei taha, et poliitikast saaks minu põhitöö," selgitab ta. "Tahan olla kohalikus poliitikas, mõjutada ja muuta kohalikku elu paremaks."
    Seda mõjutamissoovi pole sageli mõistetud. Näiteks keerati Munski viimaste kohalike valimiste valimisloosung "Mina ehitan linna!" teistpidi. Üks endine linnavalitsuse ametnik ironiseeris Lõuna-Eesti ajalehes Lõunaleht: "Mitte Munski ei ehita linna, vaid linn ehitab Munskile."
    Munski sõnul oli tema valimisloosung julge väljaütlemine, millest aga paraku saadi valesti aru ja hakati rõhuma, et kõik ehituse riigihanked Võrus tulevad Semuehitusele. "Tegelikult tahtsin loosungiga öelda, et olen inimene, kes annab linnale palju läbi ehitatud hoonete ehk minu firma ehitab linna palju hooneid," seletab Munski.
    Munski kinnitusel ei tunne ta, et oleks ehituskonkurssidel valesti käitunud. "Oleme kõik objektid saanud hanke korras ja vastavalt hanketingimustele," korrutab Munski. Tema hääles võib tajuda teatud nõutust ja tüütustki. "Meie suur eelis pakkuda odavamat hinda seisneb selles, et kasutame kohalikku tööjõudu ning teeme enamuse üldehitustöödest oma jõududega." Munski lisab, et ehituskonkursside tulemusi on esimese hooga vaidlustanud nii nemad kui ka nende konkurendid, kuid mitte keegi pole oma õiguse saamiseks kohtu poole pöördunud, sest tõestada ju tegelikult midagi pole.
    Munski hinnangul on tema tegemistele süljatud sappi paljuski puhtalt eestlastikust kadedusest. "Anonüümsete mürgiste noolte teelesaatjate taga seisavad konkurendid," on Munski veendunud, kuid konkreetseid nimesid nimetada ei oska. "Ilmselt just poliitilised konkurendid, sest ettevõtjat on poliitika kaudu tunduvalt lihtsam rünnata."
    Munski kahe aasta taguse paadivahetusega oma koha kaotanud Võru abilinnapea, elektritööde firma OÜ Enerel tegevjuhi Andres Kõivu kinnitusel ei tasu tema varju Munski tõrvamisel üldsegi otsida. "Mina olen, ja usun, et samamoodi on ka Meelis Munski oma poliitilistes tegemistes alati lähtunud sellest, et poliitikas ongi eriarvamused," lausub opositsioonis oleva IRLi liige Kõiv. "Hindan Munskit kui asjalikku ja tegusat inimest, kellel on alati kindel seisukoht ja kes oskab seda ka edukalt põhjendada."
    Võru ühe suurema ehitusfirma ASi Kurmik juhataja Andri Needo sõnul käib neil Semuehitusega objektide kättesaamisel tihti kaunis armetu kisma. "Kui aga üks on suure objekti lõpuks kätte saanud, asub teine võitjaga koostööd tegema," räägib Needo. Samas möönab Needo, et Meelis Munski soov pakkuda odavamat hinda on kohalikul turul ehitushinna alla löönud ja selle tõttu kannatavad kõik, sealjuures tihtilugu ka objekti tellijad.
    Semuehituse endine tegevjuht, Võru ühe suurema ehitusfirma OÜ Selista Ehitus töödejuhataja Kaimo Tolk ei taha kommenteerida Semuehitusest lahkumise põhjuseid ja valib Meelis Munski iseloomustamiseks pikalt sõnu. "Ta on alati käitunud selliselt, et kui on võimalik teenida tänu kellegi tundmisele, siis on ta seda võimalust ka alati kasutanud," ütleb Tolk ja lisab kärmelt, et tegelikult austab ta Munskit, sest too on suutnud üksi üles ehitada nii suure firma.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Apranga esimese kvartali käive kasvas üle 10%
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.