Üha sagedamini puutuvad Eesti ettevõtted kokku kaupade ja tehnoloogiaga, mida võib pidada kas sõjaliseks või kahesuguse kasutusega kaubaks, st kaubaks, mida võib kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaliseks otstarbeks. Selliseid kaupu ning tehnoloogiat loetakse strateegiliste kaupade hulka ning nende eksporti, importi ja transiiti kontrollivad riiklikud struktuurid.
Strateegilise kauba kontrollimine ja sellest ettevõtjale tulenev litsentsi taotlemise kohustus on küll lisakoormaks nii töö- kui ka ajakulu mõttes. Teisalt saab korrektselt litsentse taotlev ettevõtja olla kindel, et tema tegevus ei kahjusta Eesti riigi ega rahvusvahelist julgeolekut. Samuti ei satu korrektselt tegutsedes ohtu ei firma, selle omanike või juhtide ega meie riigi rahvusvaheline maine.
Vastupidi, vastavaid firmasiseseid kontrollimehhanisme ja ettevaatusabinõusid kasutavatel ning korrektselt litsentse taotlevatel firmadel võivad tekkida hoopis olulised konkurentsieelised rahvusvahelistel hangetel.
Eesti pürgimine teadmis- ja tehnoloogiapõhiste riikide hulka sunnib ka strateegilise kauba kontrolli valdkonnale pöörama senisest enam tähelepanu nii riiklikul kui ka ettevõtte tasandil.
Strateegilise kauba sisse- ja väljaveoreeglite rikkumisi peetakse raskeks kuriteoks. Nii on strateegilise kauba, tulirelva või laskemoona toimetamise eest üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Kui sama teo paneb toime ametiisik ametiseisundit kasutades või grupp, karistatakse süüdlasi kahe kuni kümneaastase vangistusega. Lisaks võidakse konfiskeerida süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või ese. Lisakaristused on ette nähtud ka keelatud või tegevusloata (litsentsita) majandustegevuse viljelemise, rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks vajaliku abinõu rikkumise, keelatud relvade tootmise ja levitamise ning salakaubaveo eest.