Teisipäeval suri Manhattanil 84-aastasena
ameerika kirjanik Kurt Vonnegut.
Vonneguti perekonnasõbra Morgan Entrekini sõnul sai kirjanikule saatuslikuks mitu nädalat tagasi kukkumise tagajärjel saadud peatrauma, kirjutas Reuters.
Indianapolises 1922. aastal sündinud Vonnegutilt ilmus 50 aastase karjääri jooksul näidendeid, esseesid ja lühijutte. Klassikaks võib pidada 14 romaani, millest kuulsamateks on 1945. aasta Dresdeni pommitamise kogemustest kirjutatud "Slaughterhouse-Five" ("Tapamaja, korpus viis") ja "Breakfast of Champions" ("Tšempionide eine").
"Slaughterhouse-Five`st" sai kohe hitt. Samas keelati 1969. aastal ilmunud teos mõnes raamatukogus ja koolis selle seksuaalse sisu, ropu keelekasutuse ja vägivalla kirjelduste pärast.
Vonneguti teosed on segu fiktsioonist ja autobiograafiast, kasutatud on ühelauselisi lõike, hüüumärke ja kursiivi. Mõnede kriitikute arust leiutas ta uue stiili ja süüdistasid tead enese kordamises.
Tema esimene näidend "Happy Birthday, Wanda June" ("Õnne sünnipäevaks, Wanda June") lavastati Broadwayl 1970. aastal.
Kirjaniku viimane raamat, mis koosnes eluloolistest esseedest, "A Man Without a Country" ilmus 2006. aastal ja nagu varasematest teostest, kujunes ka sellest menuraamat.
Vonnegut oli saksa juurtega neljandat põlve ameeriklane. Teda jäävad leinama fotograafist abikaasa Jill Krementz ja nende tütar ning varasematest suhetest sündinud kuus järeltulijat.
Eesti keeles on Vonneguti teostest ilmunud "Gal?pagos", "Hookuspookus", "Kassikangas", "Komejant", "Sinihabe", "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda", "Titaani sireenid", "Tšempionide eine" ja näidend "Õnne sünnipäevaks, Wanda June".