"Jaapani turg on nii suur, et isegi väikese tüki saamine on meie jaoks edu," rääkis OÜ Saurused üks omanikest ning tegevjuht Merle Randlepp, kelle IT-firma tegutseb Jaapanis selle aasta esimesest märtsist. Randlepp loodab, et nende sisuhaldustarkvara vastu tunatkse huvi ka Jaapanist. "Oleme praegu demomise staadiumis, nii et tulemustest on praegu vara rääkida," märkis ta.
Pärimise peale, miks just Jaapan valiti, vastas naine, et tegemist on ikkagi maailma suuruselt teise majandusega. "Kuna USAsse ja Euroopasse trügivad paljud, aga Jaapanisse kõrge sisenemisbarjääri tõttu mitte, siis me kasutame võimalust," selgitas ta, lisades, et kohapeal on neil vaid üks inimene. "Suurimad väljakutsed Jaapani turule sisenemisel on meie praeguste kogemuste põhjal keel - eriti keeruline kirjakeel, mis takistab turuanalüüsi ja taustauuringuid -, tugev siseturu protektsionism riiklikul tasandil ja meile vastandlik ärikultuur," lisas Randlepp.
Sellele vaatamata leidub kaugel maal eestlasi küllalt. Näiteks on seal juba viis aastat tegutsenud ehitusmaterjalide tootja Krimelte ning logistikafirma CF&S, kes toob Jaapanist eelkõige tööstusseadmeid ning autosid ja viib sinna turba- ja puittooteid. Viimase hulka kuuluvad ka puitmajad, mida ekspordib OÜ Palktare. Selle firma 2005. aasta Jaapani käive ulatus 16,3 miljoni kroonini.
Suhteliselt roheline on veel kahe kolmekümnendates aastates mehe idee tuua Jaapanist Eestisse autode varikatuseid. "Põllud on täis nii säästu- kui ka paremaid majasid. Paljudel pole seal garaaže, mistõttu see detail võikski klientidele huvi pakkuda," sõnas üks firma omanikest Tõnu Kapsta. Sõiduki peavari maksab Kapsta sõnul umbes 50 000 krooni. Kas see on kallis või odav, ta aga öelda ei osanud, kuna Eestis tal enda sõnul konkurente pole.
Idee sündis ühel Euroopa ehitusmessil, kus Aasia partneritega kohtuti. Aga miks siiski Jaapan? "Jaapanlased teevad ju kõiki asju pühendumisega ja nii heast materjalist asju nii hea hinnaga ei tee keegi teine maailmas," põhjendas Kaptsta, lisades, et praeguseks on juba mõned varikatused müüdud. Täpse numbri jättis ta ütlemata.
Jaapani ajutise asjuri Eestis Toshiko Shimizu sõnul on Eestil ning Jaapanil palju koostöövõimalusi ja kuna Eestit külastab maikuus Jaapani keiser, satume seetõttu üha enam sealse meedia tähelepanu alla, mis lõppkokkuvõttes toob ju sealsete ettevõtjate pilgu ning seega ka võimalikud partnerlussuhted.
Autor: Gert D. Hankewitz