Kuulutusteturg kolib ära internetti

Enamik reklaammaterjali saadetakse laiali neile, kes konkreetse kauba või teenuse vastu mingit huvi ei tunne. Samas tõeline huviline alustab iseseisvalt interneti läbikammimisest. Kui seal buklettide rämpspostitajat pole, siis potentsiaalne ostja ja müüja ei kohtugi. Internetisait või kodulehekülg suudavad teised reklaamikanalid kokku võtta.

Samuti arvu 24 maagia: sel ajal, kui mina magan, otsib mu internetisait kliente edasi. Öösel vähemalt meie telekanalid puhkavad, raadiost ka reklaami ei tule, aga internet töötab unetute jaoks endiselt.

Suurema kuulutuste massi juures ühes kohas tekib kliendil parem võrdlusmoment - mis on kauba või teenuse õige hind.

Kui on vaja osta näiteks mõnda kallimat tööriista, vaataks esmalt suuremate ehituse- ja tööriistakaubamajade kodulehti, kas või hinnataseme uurimise mõttes.

Tuleb nentida, et kodulehed on äärmiselt kõikuva tasemega: mõnel neist on kogu kaup "leti all" nagu vanasti nõukogude kaubandusnetis (vabandust: -võrgus).

Samuti leidub niisuguseid kauba- ja teenustepakkujaid, kes on küll kodulehekülje omal ajal sisse seadnud, ent hiljem pole ilmselt kordagi uuendanud. See on kõige ehtsam antireklaam.

Tõenäoliselt jääb kuulutuste hulka erandeid, mis internetti nii hästi ei passi.

Seaduse järgi tuleb osa avaliku sektori kuulutusi-teadaandeid avaldada üleriigilise levikuga päevalehtedes. Eksklusiivsed kõrge palgapakkumisega tööpakkumiskuulutused paistavad samuti paremad välja paberil.