Tõkkepuu sulges avalikuks teeks peetud eratee

Neli aastat tagasi ostis tartlane Raivo Sammel Ülenurme valda Lepiku külla talukoha koos kahe hektari maaga. Enda tarbeks otsustas ta vana maja üles lüüa, suuremale osale kinnistust teha aga detailplaneeringu veel seitsme elamukrundi moodustamiseks.

Et Sammeli tulevase koduni viis Võru maanteelt üle põllu vaid väga vilets pinnasetee, võttis mees enda sõnul kohe pärast maaostu nõuks vedada sinna täiteks killustikku ja kruusa.

Kolm nädalat tagasi käis aga pauk: põhjalikult remonditud kodurajal seisis improviseeritud tõkkepuu sildiga «Eravaldus».

«Tee on olnud kogu aeg avalikus kasutuses ja ka valla kehtestatud detailplaneeringus on märge: servituudi vajadus puudub,» põhjendas Sammel oma jahmatust, kui ta ühtäkki oma valdustesse ei pääsenud.

Teealuse Varika kinnistu omanik, kooliõpetaja Merike Villemson arvab, et jahmumise eesõigus on siiski temal, sest omavolilise tee-ehitusega on Raivo Sammel ilmutanud kuulmatut jultumust.

Küsimus pole pelgalt eramaas, ka avalikku teed ei tohi keegi ehitusloata laiemaks ja tasasemaks ehitada.

Villemsoni väitel ei saanud tee paiknemine eramaal tulla Sammelile üllatusena, sest juba mitu aastat tagasi saanud mees Villemsonilt suulise loa pinnaseteed ajutiselt ja vaid oma pere tarbeks pruukida.

Raivo Sammel aga väidab, et rääkis Villemsoniga kolm nädalat tagasi esimest korda elus.

Ülenurme vallavalitsuse maanõunik Karin Ruuder ja ehitusnõunik Hendrik Haldma jäävad sündinud olukorra tekkelugu selgitades jänni. Nad ei tea, miks ei seadnud vald teele servituuti juba siis, kui see Merike Villemsonile kui õigusjärgsele omanikule koos põllumaaga tagastati.

«See tee on ju ajalooliselt olnud avalik,» kaitseb end ehitusnõunik Haldma. «Väita nüüd, et mingist hetkest on see järsku kellegi isiklik omand ja kellelgi pole õigust seda kasutada, ei ole loogiline.»

Maanõunik Karin Ruuderi arvates pole teravaks kujunenud olukorra sõbralik lahendamine midagi ülikeerulist. Vald on valmis võtma umbes 340 meetri pikkuse kruusatee enda omandusse ning maksma Villemsonile 50 000 kuni 100 000 krooni kompensatsiooni.