Impulssotsus: laen teisele ešelonile

Müüki pandud korterite ja majade arv on järsult kasvanud. Paljude objektide hinda on - kas nüüd just palju, ent siiski - langetatud. Juba valmis ehitatud objektid seisavad mitu kuud müügi ootel.

Kommertspangad on laenuandmise reegleid karmistanud. Inimesed ei saa raha enam nii kergesti kätte, et kallist kinnisvara osta.

Jäänud on see laenuvõtjate segment, kellega tuleb tööd teha ja vaeva näha - kas kliendil otsad ulatuvad ikka kokku? Ent teisest küljest annab see uuele laenukontorile oma šansi - kui nad viitsivad nii-öelda teise ešeloniga jännata.

Kui kinnisvara hakkab ratsa rikkaks saamise võimalusena oma sära kaotama, siis on raskem prognoosida, mis juhtub tarbimislaenude turul.

Võib-olla vasikavaimustus uuest vidinast möödub - et saadad sõnumi, ja raha tulebki. Ehkki impulsslaenude võtjaid leidub tõenäoliselt alati, olgu ajad head või halvad.

Väikelaenude andjana võib Hans H. Luige Krediidikassa vaikselt tiksuda ja omanikule stabiilset kasumit teenida.

Hans H. Luik leidis rahale, mis ta teenis Ekspress Grupi aktsiaemissioonist, ühe võimaliku paigutuse paljudest. Küsib ju mees isegi, milleks lasta inflatsioonil sellest priskeid suutäisi haugata. Inflatsioonile saab vastu töötada ja peabki töötama. Üks ja esimesena meelde tulev viis on raha uuesti välja laenata.

Samas võib lugeda Luige otsust siseneda laenuturule ka omamoodi impulsiivseks - nagu on nende samade laenude võtminegi.