Kuigi selle aasta esimese kolme kuu majandusaruande puhaskasumi real võib täheldada mullusega võrreldes 69,2 protsendi võrra suuremat numbrit ehk 24,0 miljonit krooni, siis tuleb tähele panna, et koguni 16,2 miljonit krooni on sellest ühekordne tulu hoonestusõiguse ja logistikakeskuse müügist.
See aga tähendab, et ilma erakorralise tuluta kukkus riidekontserni aasta esimese kolme kuu kasum enam kui kaks korda.
Samas suutis Baltika esimese kvartali käivet suurendada koguni 266 miljoni kroonini, mis märgib mullu sama perioodiga võrreldes 44protsendilist kasvu.
Äripäeva korraldatud küsitluse põhjal usaldusväärseimaks börsiettevõtte juhiks valitud Meelis Milderi sõnul käivad igasuguse kiire kasvuga kaasas opereerimiskulud, mistõttu ettevõtte tulemused olid ootuspärased.
"Me võime protsentides rääkida siin tõesti suurest langemisest võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga, aga tegelikult räägime siin mõnest miljonist kroonist, mis meiesuuruse ettevõtte puhul ei ole märkimisväärne," viitas Milder erakorralise tuluta puhaskasumile ning lisas, et uutel turgudel kiiresti kasvava äri puhul ei ole mõistlik kvartalitulemuste tasandil spekuleerida.
Baltika juht märkis, et kiire laienemine algas Venemaal eelmise aasta neljandas kvartalis ja kuigi tavaliselt saabub uuel turul uues kaubanduskeskuses avatud poe ootuspärane tulemuslikkus umbes kahe aasta pärast, siis Baltika saavutused Venemaal on Milderi sõnul keskmiselt paremad.
"Me ootame sealt täiesti korralikku tulemust juba selle aasta teises pooles," kinnitas ta.
Hansabank Marketsi analüütiku Pavel Lupandini arvates ei ole üldises plaanis kulude paisumine suur üllatus, sest "näiteks on üürihinnad Venemaal kõrgemad kui Baltimaades ning esimeses kvartalis on ka madalamad marginaalid loomulikud".
Lupandin tähendas, et tegelikult võis Baltikalt oodata veel väiksemaidki marginaale, kuna esimene kvartal on jaanuari ja veebruari allahindluste tõttu jaekaubanduse jaoks traditsiooniliselt nõrk.
"Samas paneb ka esimese kvartali tavaliselt tugev hulgimüük marginaalidele lisasurve," selgitas Lupandin, kes annab aktsiale "hoia" soovituse.
LHV analüütik Erki Kert aga tunnistas, et "natuke liiga optimistlike prognooside" tõttu jäid Baltika tulemused nende prognoosidele "suhteliselt palju alla just marginaalide osas".
Hetkel kuum
Võlavaidlus ja müügiplaanid
"Me ei osanud arvestada Venemaa poodide käivitamisaega, mis on märgatavalt pikem kui Baltimaades," selgitas Kert ja sõnas, et pikaajaliselt ta Baltika teenimisvõimes siiski probleeme ei näe.
"Tuleb arvestada, et tänu Venemaal avatud suurele poodide arvule on marginaalid ka lähemal ajal mõnevõrra madalamad, aga pikemas perspektiivis, kui Venemaa turg ennast õigustab, ei ole midagi lahti," lausus Kert.
Tema arvates on just Baltika laienemisstrateegia see, mille pärast aktsionärid riideettevõttes osalust omavad ja seda ka juurde ostavad.
Meelis Milder aga kinnitas, et käesoleva aasta teises pooles siseneb Baltika varem lubatud Tšehhi turule.
"Täna on seal lepingud alla kirjutatud," täpsustas Milder ning lisas, et ka Rumeenias käivad esimese poe avamiseks praegu läbirääkimised, kuid "võib juhtuda, et see lükkub järgnevasse aastasse".
Kuigi lähematelt kvartalitelt ei tasu Baltikalt kasumi osas erilist kasvu oodata, siis selle aasta käibeprognoosi jättis Milder kindlalt paika.
"Me arvame endiselt, et oleme sel aastal suutelised saavutama 40protsendilise kasvu," kinnitas Baltika juht.