Meie energeetika üks alternatiiv on laevale
paigutatud tuumajaam, mida oleks lihtne ankrusse heita nt Pakri saarte
lähistele, kirjutab akadeemik Anto Raukas.
„Ujuvlaeva idee töötasid välja ja patenteerisid Venemaa teadlased. Esimene selline laev pikkusega 150 m ja kõrgusega 10 m hakkab tööle Severodvinskis, võimsus 80 MW. Ujuvjaama kõige suurem eelis on mobiilsus ja ta ei jäta maha jäätmeid.
Ujuvjaamal on viis radiatsioonivastast kaitsebarjääri, ta kannatab välja kaheksapallilise maavärina, tuult kuni 45 m/s ja elab üle ka väikelennuki (nt JAK-40) kukkumise laevale. Ujuvjaama töö ajal looduslik kiirgusfoon ei suurene. Meeskond on 80 inimest, sest töötada tuleb kolmes vahetuses.
Mis võiks olla Eesti huvi selliste jaamade vastu?” küsib Anto Raukas. “Eeskätt mobiilsus ja teiseks jäätmevaba kasutamine, kütus tuuakse ja viiakse ära tarnija poolt. Ka tuleb ta väikese tootlikkusega tuuleenergiast odavam. Ära jääksid jäätmete keskkonnaohutu äravedu ja säilitamine ning eluea lõpetava jaama sulgemiskulud.
Et tuumareaktorid töötavad allveelaevadel ja ka Eesti on olnud tuumariik, ei tohiks olla uudis,” lõpetab Anto Raukas.
Tema kolumn ilmub homme Äripäevas.
Autor: Mariliis Pinn, Mati Feldmann