OECD - aastas 50 miljoni eest mainekujundust

"OECDsse kuulumine parandab riigi usaldusväärsust ja atraktiivsust välisinvestorite silmis ning mõjub kokkuvõttes positiivselt riigi mainele," sõnas välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö rahvusvahelise koostöö büroo lauaülem Erik Väljaots.

Ka välisminister Urmas Paeti sõnul on OECD liikmelisus eelkõige kvaliteedimärk Eesti majanduskeskkonnale ja ühiskonnale. Minister möönis organisatsiooni keskmisest suuremat aastamaksu, ent asi olevat seda väärt.

"OECD üks lisaväärtus on liikmesriikide katmine tugevate analüüside ning ülevaadetega," märkis Väljaots.

Väljaotsa sõnul on organisatsiooni analüüsid ja ülevaated aidanud kaasa liikmesriikide elatustaseme tõstmisele ja sotsiaalse ühetkuuluvuse tugevdamisele. "Aktuaalsed probleemid kogu maailmas on näiteks aeglustuv majanduskasv, töötus, tervishoid, kaubanduse kaitse ja tulevikuriskide hindamine. Nende probleemidega tegeleb ka OECD," lausus ta.

Väljaots kinnitas, et parema haridussüsteemi, maksunduse ja puhtama keskkonna saavutamine on meil võimalik vaid rahvusvaheliselt aktsepteeritud käitumiskoodekseid järgides. "Nende väljatöötamine on võimalik vaid rahvusvahelises koostöös ning selles osas on OECD roll laialdaselt tunnustatud," rääkis Väljaots.

Positiivseks näiteks nimetas Väljaots Iirimaad, kellel OECD liikmelisus aitas paremini kindlaks määrata alasid, mille reformimine avaldas otsest mõju tööturule, riigijuhtimisele ning ettevõtlusele.

Väljaots toonitas, et organisatsiooni liikmesriigid annavad umbes 60 protsenti maailma SKTst ja katavad kolm neljandikku maailma kaubandusest.

Paet ennustas, et läbirääkimised OECDga kestavad umbes aasta ega ole väga keerulised. "OECDs on palju Euroopa Liidu liikmeid ja meie seadused vastavad juba Euroopa Liidu põhimõtetele," lisas ta.

Sarnaselt Eestiga esitati liitumiskutse Sloveeniale, Tšiilile, Iisraelile ja Venemaale. Teised Baltimaad Läti ja Leedu kutset OECDga liitumiseks ei saanud.