Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali PromFest raames produtseeritud oopereid on alati iseloomustanud minimalism, noored andekad lauljad ja ebatraditsioonilise lähenemisnurgaga lavastused. Nädala algul ajakirjanikele näidatud "Carmeni" esimese vaatuse põhjal võib olla kindel, et nii on see ka tänavu.
"See muusika on ikka nii suur, et ta on kogu kesknärvisüsteemi oma valda võtnud," tunnistas oma esimest ooperit lavastav Marko Matvere.
Tema hinnangul võib etenduskunsti tarbijad jämedalt võttes jagada kaheks: ühtede arvates on ooper igand, mis võiks kuhugi kappi või laonurka kolida. Teised arvavad, et etendus peaks olema selline, nagu ta algselt sündis. Nendele on ooperimuusika midagi nii suurt ja üle meie olevat, et seda ei tohi mingil juhul mingisuguse veiderdamisega sodida.
"Tegelik tõde on nii minu kui ka publiku jaoks kusagil vahepeal," ei olnud Matverel keeruline lavastades oma lähenemisnurka leida. Tema soov on tuua igihaljas ja traagiline armastuslugu praegusele publikule lähemale. Mõnes kohas koomikat kasutades tuleb lõpu traagika pigem võimsamalt välja.
Nimiosas säravad kaks eriilmelist Carmenit nii loomuselt, häälelt kui ka kogemustelt. Kui ukrainlanna Angelina Švatškale on see 13. lavastus selles rollis, siis hiinlanna Huiling Zu laulab Carmenit esimest korda.
Mõlemad peavad aga esmakordselt tegema laval midagi enamat, kui lihtsalt laulma. "Me laulame istudes, pikali ja liikuvatel lavamehhanismidel," kirjeldas Švatška. Huiling Zu ütles, et päriselus ei sarnane ta Carmenile. "Ma olen küll isiksusena tugev, aga mitte nii," selgitas ta. Samas oli Carmen just see roll, mida ta esimesena nimetas, kui produtsent Erki Pehk kaks aastat tagasi Klaudia Taevi konkursi võitjate rollisoove uuris.
Don José rolli laulavad rootslane Ulric Björklund ja Roland Liiv, Escamillona on laval eelmise Promfesti täht, leedulane Laimonas Pautienius.
Autor: Ülle Hallik