Kuigi 2004. aastal valitsuse poolt Riigikogule menetlemiseks esitatud tubakaseaduse eelnõu keelas suitsetamise õnnemängusaalides, otsustas eelnõu eest vastutanud Riigikogu sotsiaalkomisjon eesotsas rahvaliitlase Mai Treialiga aasta hiljem ootamatult kasiinodes suitsetamist siiski lubada.
Hasartmängukorraldajate liidu juht Tõnis Rüütel nimetas õnnemängusaalide sattumist eelnõus suitsetamiseks keelatud kohtade nimekirja valitsuse näpuveaks.
Avastanud, et kasiinod on sattunud suitsetamiseks keelatud kohtade nimekirja, saatis liit sotsiaalkomisjonile Rüütli allkirjaga paberi argumentidega, miks peaksid õnnemängukohad olema suitsetamiskeelu alt väljas.
Rüütel põhjendas, et kasiinodes ei pakuta toitu ning suur osa kasiinode mängusaale on juba tehtud alarõhuliseks ning puhta õhu tagamisse on üleüldse kasiinodes palju investeeritud.
Tubakaseaduse väljatöötamise ajal sotsiaalminister olnud Marko Pomerants ei mäletanud, et kasiinode suitsukeelu teema oleks valitsuses üldse jutuks tulnud. "See muudatus toimus hiljem sotsiaalkomisjonis pärast osavat lobitööd," arvas Pomerants.
Esimese ettepaneku jätta eelnõus nimekirjast välja toitlustusettevõtte teenindusruumid ja kasiinode mängusaalid tegi Riigikogu liige ja rahvaliitlane Jaak Allik. See muudatusettepanek hääletati Riigikogu sotsiaalkomisjonis 2005. aasta veebruaris üksmeelselt maha.
Allik: see oli minu tervemõistuslik ettepanek
"See oli minu tervemõistuslik samm, mitte erakonna seisukoht. Minu poole ei pöördutud ühestki kohvikust ega kasiinost, et kuule, tee selline ettepanek," sõnas Allik naerdes. Samas oli mees pettunud, et erand tehti ainult kasiinodele ja toitlustusettevõtted jäid keelu alla. "Ilmselt on see lobitöö tulemus," arvas ta.
Kaks kuud pärast Alliku ettepaneku mahahääletamist tuli õnnemängusaalide suitsukeelu teema ootamatult sotsiaalkomisjoni istungi päevakorda ja ilma ühegi vastuhääleta otsustati mängusaalid tõsta suitsetamiseks keelatud kohtade nimistust suitsetamispiiranguga kohtade nimekirja.
Istungit juhatas sel päeval rahvaliitlane Mai Treial, kes teiste komisjonis viibinud kolleegide sõnul oli algusest peale keelu kaotamise poolt.
Treialiga Äripäeval suhelda ei õnnestunud, sest ta viibis lennukis ega leidnud aega komisjoni töö meenutamiseks.
Tubakaseaduse eelnõu arutelude juures viibinud sotsiaalkomisjoni nõunik Aimi Kaldre väitis, et otsus kasiinodes suitsetamist lubada kujunes arutelude tulemusel ja ühtegi nime, kes otsuse eest komisjonis hea seisis, ei saagi nimetada.
"See ongi nii, et mõni ettepanek kiidetakse heaks osaliselt, mitte täielikult," põhjendas Kaldre asjaolu, et Jaak Alliku esitatud muudatuses kiideti heaks ainult õnnemängusaalide osa, jättes toitlustusettevõtted nendega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
Poliitikutel, kes kaks aastat tagasi sotsiaalkomisjoni ridades õnnemängukohtades suitsetamise üle otsustasid, on arutelude käik ja iseenda hääletaminegi justkui peast pühitud.
Kuigi komisjoni protokollist selgub, et kasiinodele erandi tegemist toetas kaheksa komisjoni liiget ning vastu ja erapooletuid ei olnud, ei taha nüüd enam ükski poliitik enda kasiinodesõbralikkust tunnistada.
"Ma ei mäleta, kuidas ma hääletasin, aga vaevalt ma selle poolt olin," teatas Isamaa ja Res Publica Liidu liige Nelli Kalikova.
Tema erakonnakaaslane Urmo Kööbi ei suutnud samuti meenutada, kuidas ta hääletas. "Mingis asjas tuli meil järele anda küll, aga ma ei mäleta enam neid diskussioone," sõnas Kööbi.
Rahvaliitlane Margi Ein vastas, et ta viibib halvas kohas toonaste sündmuste meenutamiseks. "Helistage kellelegi teisele," teatas ta.
Ka Isamaa ja Res Publica Liidu liige Peeter Tulviste ei suutnud õnnemängusaalide suitsetamiskeelu hääletust meenutada. "Ma tõesti enam ei mäleta," nentis Tulviste.
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit põhjendas erandit sellega, et enamik külastajatest on suitsetajad. Liidu hinnangul suitsetab külastajatest umbes 80%. Seetõttu oleks täielik keelustamine ebaproportsionaalne. Samuti viitasid hasartmängude korraldajad Euroopas levivale tendentsile, mille kohaselt on mitu riiki hakanud rohkem suitsetamist lubama.