Millised kraanid, Viljar Jaamu?

Artiklis "Viljar Jaamu jahib EASis sobingut" (28.05) ütleb Jaamu: "Minu juhtimise all sellised trikid läbi ei lähe. Ma keeran neil kraanid kinni". Mulle jääb arusaamatuks, milliseid kraane Jaamu silmas peab. Samas ilmestab tsitaat EASi tänast suhtumist taotlejatesse ja konsultantidesse.

Projektide menetlemisse on lisaks EASi ametnikele kaasatud eksperdid ja hindamiskomisjonid. Selline asjaajamine ei lase kellelgi võtta ainuisikuliselt vastu otsuseid projekti rahastamise osas. Seetõttu ei saa Jaamu süüdistusi tõsiselt võtta.

Kurvaks aga teeb tema negatiivne suhtumine EASi ametnike ja konsultatsioonibüroode suhtlemisse olukorras, kus konsultant on volitustest tulenevalt taotleja esindaja ja tegutseb taotleja huvides.

EAS ootab väga, et neile esitatud projekt oleks läbinud nn eelnõustamise faasi - soovitakse vältida sobimatuid projekte. Seda tööd täna paljud konsultatsioonifirmad teevadki. Vähemalt siiani tegid. Täna on EAS ametnikel konsultatsioonibüroodega suhtlemise sisuliselt keelanud!

Oleks väär arvata, et taotlejad on piisavalt kompetentsed, et koostada ise projekte. Ei ole ettevõtteil ka alati otstarbekas otsida oma põhitegevusala kõrvalt ressurssi ülebürokratiseeritud projektitaotluste ettevalmistamiseks. Niisamuti võiks ju väita, et igaüks peab end kohtus ise kaitsma ja õigusabi tellimiseks puudub vajadus. Kohus peab enam kui tavapäraseks, et vaidlevaid pooli esindavad advokaadid, kes tunnevad asja. Miks selline olukord Jaamu meelest on toetuste taotlemisel väär, on mõistetamatu. Tunnevad ju konsultatsioonibürood toetuste taotlemise reegleid oluliselt paremini kui taotlejad.

Toetan igati sobingute ja semukapitalismi paljastamist igas valdkonnas, sh EASis, kuid selle kõrval ei tohiks oma põhitööd unarusse jätta. Ent tuleb mainida olukordi, kus EASis ei suudeta mitme kuu jooksul kinnitada projektide aruandeid ega välja maksta toetusraha.

Kutsun nii EASi kui konsultatsioonibüroosid koostööle. See eeldab mängureeglite kokkuleppimist ja lubatud suhete piiri kirjeldamist. Mõlemad on seni tegutsenud sama eesmärgi nimel, et rahastatud saaksid parimate ja võimekaimate taotlejate projektid. Kuni püsib keerukas bürokraatia ja taotlejaisse suhtutakse eelarvamustega, jääb ka nõudlus nõustamisteenuse järele.

Juhin tähelepanu ka faktivigadele artiklis: EuroAbi kaasabil ei ole toetusi saanud ei Ritsu ega ka Räpina Paberivabrik. Samuti pole EuroAbil seoseid Erametsa Halduse OÜ PRIA toetustega.

Autor: Indrek Paris