Majandusteadlane lammutas blondinaljade tausta

Rumala blondiini stereotüüpi võib vaadelda mitteformaalse abieluturu dünaamika valguses. Jättes kõrvale väiksemad kultuurilised erisused, on ootused partnerile üsna sarnased: meeldiv, aus, truu, terve, intelligentne ja füüsiliselt külgetõmbav. Vähemalt lääneriikides vaadatakse blondi pead naise puhul kui positiivset joont, leiab teadusemees. Ja kaks sotsioloogi, Kanazawa London School of Economics`ist ja Kovar Indiana ülikoolist, leiavad oma hiljutises uurimuses, et tegelikkuses peaks blondiinide intelligents olema üle keskmise. Autorid lähtuvad erinevusest partneri hindamisel meeste ja naiste poolt: 1)mehed panevad rohkem rõhku välimusele, 2)naised partneri sissetulekule ja staatusele. Mitte et teised küljed emba-kumba sugu ei huvitaks, kuid nende suhtelised mõjud on erinevad. Autorid toovad eelnevate väidete tõestuseks hulgaliselt kogutud näitematerjali. Nende järgnevad postulaadid: 3)intelligentsemad mehed kalduvad saavutama paremat sissetulekut ja staatust, 4)nii intelligents kui füüsiline veetlus on olulisel määral päritavad. Lugedes kolme esimest väidet õigeks, tuleneb loogiliselt, et statistilisest keskmisest erinevalt saavad suhteliselt ligitõmbavad naised partneriks suhteliselt intelligentsed mehed. Ning kuna mõlemad omadused on päritavad, süvenevad need järeltulijais veelgi. Eeldades, et härrasmehed eelistavad blonde, lähevad nood sagedamini paari intelligentsete, edukate meestega ja kuna juuksevärv on vähemalt mingis osas päritav, peaks positiivne seos järjest kasvama ka blondi pea ja intelligentsi vahel.

Kust pärinevad siis blondiininaljad? Vastust võib pakkuda loogika, mille põhjal inimene teeb otsuseid hariduse ja kutseettevalmistuse valikutes. See, kui intelligentsena sa teistele näid, ei tulene ainult sinu loomulikust võimekusest, vaid ka selle arendamisest õppides ja kogemusi omandades. Investeeringud oma taolise "inimkapitali" arendamiseks sõltuvad sellest, kuivõrd need tasuvad ära võrreldes alternatiividega. Kui lugeda blonde atraktiivsemaks, võib see pakkuda võimalusi, mis ei nõua eriti õppimisega pingutamist. Rumala blondiini stereotüüp võib seega tuleneda asjaolust, et nood on teinud ratsionaalse otsuse teistega võrreldes vähem investeerida haridusse ja muusse "inimkapitali". Taolist mõttekäiku toetavad mitmed uurimused, mis seostavad keskmisest atraktiivsema välimuse üle keskmise sissetulekuga.

Samalaadset seletust pakuvad teooriad müüdile lollist sportlasest. Kuna andekatel sportlastel on teistest enam häid ühiskondlikke ja karjäärivõimalusi, võivad nad teha ratsionaalse valiku investeerida oma "inimkapitali" keskmisest vähem. Stereotüüp lollist sportlasest süveneb veelgi, kui ülikool võtab inimese vastu peamiselt sportlike tulemuste, mitte akadeemiliste saavutuste põhjal (USAs väga levinud). Kui ülikooli sisseastumislävi oleks näiteks 400 punkti madalam inimeste jaoks, kelle nimi algab M-tähega, tekiks kiirelt väär mulje, nagu oleks nood vaimselt nõrgemad.Uurimuste põhitulemus on, et ettekujutuse blondide või sportlaste intelligentsist loovad pigem nende endi ning nende eest langetatavad haridusvalikud kui nende tegelikud vaimsed võimed. Või siis armukadedate brünettide ja ebasportlike tüüpide väljamõeldised rivaalide kohta.Robert H. Franki raamat "Majanduslik loodusteadlane" ("The Economic Naturalist") ilmus eelmisel kuul. robert-h-frank.com.