- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,06%5 660,56
- DOW 30−0,28%41 251,39
- Nasdaq −0,04%17 921,35
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,9
- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,06%5 660,56
- DOW 30−0,28%41 251,39
- Nasdaq −0,04%17 921,35
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,9
"Eelmisel aastal hakkas naabri krunt järsku kerkima ja keegi ei ole siiani luba küsinud," imestab Tallinnas Vee tänaval elav Lauri Saatpalu uue naabri ligi meetrise maapinna tõstmise üle.
Vana keldriga maja omaniku jaoks on tõstmine seda kummalisem, et piirkond pole aastaid olnud niiske, liiatigi on ka kelder alati jäänud kuivaks. Saatpalu kardab, et uues olukorras võib tema krunt niiskeks muutuda.
"See on, jah, määratlemata, kuid naabrit ei tohi uputada ega kuivale jätta," tõdeb mõneti kimbatuses Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna juhataja Märt Ilus. Samas peab ta maapinna tõstmist reguleeritavaks detailplaneeringuga.
Ühe lahendusena pakub ta välja drenaaži, teisena, et maad tuleb tõsta normaalselt. Seega tema tõdemusel probleemile normeeritud lahendust polegi.
Et maapinna tõstmist kuidagigi reguleerida, peab Ilusa kinnitusel olema konkreetses ehitusloas märgitud, kui palju võib maapinda tõsta ja millised ning kuhu peavad olema suunatud kalded.
"Asjaõigusseaduses on universaalne paragrahv. Kõike normide järgi teha ei saa, kuid norm ikkagi võiks olla," ebaleb Ilus.
"Kui on väga jõhkralt tehtud, siis uurime asja ja teeme ettekirjutuse," teatab ta kindlameelselt naabreid ohusta maapinna tõstmise kohta.
Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kulleri kinnitusel on Viimsis maapinna tõstmine terav probleem. Kuna poolsaare savine aluskiht ei lase vett läbi, siis iga väiksemgi kõrguse muutmine kajastub ka maapinnal.
"Kui Viimsi vallas soovib keegi maapinda tõsta rohkem kui pool meetrit ja naabri krundile lähemal kui viis meetrit, tuleb tal küsida naabri nõusolek ning koostada vertikaalplaan," viitab ta kohalikule määrusele.
Lisaks naabri nõusolekule peab maapinna tõstmine kajastuma ka ehitusprojektis.
Kulleri tõdemusel on vallas vahel omapäi tõstmisi olnud, kuid siis tuleb olukord lahendada täiendava vertikaalplaneeringu või lihtsalt drenaaži lisamise teel.
Hetkel kuum
Saue valla ehitusnõunik Kalle Normann tõdeb samuti, et üldist reeglit maapinna tõstmiseks pole, kuid igast tõstmisest tahab vald eelnevalt teada. Selleks tuleb esitada taotlus, mille ekspertiis läbi uurib. "Peast ei mäleta - ükski valla seadus ega määrus ei tohiks seda piirata," lisab ta.
Nii Normann kui ka Kuller tunnistavad, et maapinna tõstmine võiks olla reguleeritud.
Kristina Uuetoa-Tepper, advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat
Asjaõigusseadus N 143 "Kahjulikud mõjutused" sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.
Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kui eelnimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid nende kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, siis on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.
Asjaõigusseaduse N 143 "Kahjulikud mõjutused" ütleb, et tahtlik vee suunamine teisele kinnisasjale on keelatud, kui tulemuseks on teise kinnisasja kasutamise oluline kahjustumine või keskkonnakaitse nõuete rikkumine.
Siim Ringinen, tehnilise järelevalve inspektsiooni ehitusohutuse osakonna spetsialist
Meil maapinna tõstmisega seotud juhtumeid pole esinenud. Olen küll teemaga kokku puutunud. Ehitusseadusega seda ei reguleerita.
Maapinna tõstmisega esineb probleeme. See on rohkem tsiviilvaldkond.
Tiit Kuusik, ASi Merko Ehitus elamuehitusdivisjoni direktor
Saviliiva elamurajooni rajatavate teede ja tänavate kõrgused järgivad looduslikke kõrgusmärke, olles 20-30 cm kõrgemal looduslikust pinnasest. Väikemajade esimese korruse põrand on vastavalt ehitustavale 50 cm fassaadipoolsest tänavapinnast.
Naabrid on jätnud oma majad ja krundid tee pinnast kõrgemale tõstmata ja seetõttu tekib kahe naaberkrundi vahel suur kõrguste vahe. Saviliiva arendusega külgnevate seniste kruntide ja rajatavate uute kruntide vahel asub drenaažitoru. Lisaks teeme arenduse poolele kraavi, millega juhime vee tänavale, kust see omakorda imbub drenaaži.
Enimloetud
1
5
6
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Viimased uudised
Minu hinnasiht on 150 dollarit
Käib kriminaaluurimine
Minu hinnasiht on 150 dollarit
Käib kriminaaluurimine
- PRO
Arendajad jäävad skeptiliseks
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Alkoholiregister kaob, töötervishoiu nõudeid vähendatakse
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele