Pinna määratlemata tõstmine toob uputusi

"Eelmisel aastal hakkas naabri krunt järsku kerkima ja keegi ei ole siiani luba küsinud," imestab Tallinnas Vee tänaval elav Lauri Saatpalu uue naabri ligi meetrise maapinna tõstmise üle.

Vana keldriga maja omaniku jaoks on tõstmine seda kummalisem, et piirkond pole aastaid olnud niiske, liiatigi on ka kelder alati jäänud kuivaks. Saatpalu kardab, et uues olukorras võib tema krunt niiskeks muutuda.

"See on, jah, määratlemata, kuid naabrit ei tohi uputada ega kuivale jätta," tõdeb mõneti kimbatuses Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna juhataja Märt Ilus. Samas peab ta maapinna tõstmist reguleeritavaks detailplaneeringuga.

Saue valla ehitusnõunik Kalle Normann tõdeb samuti, et üldist reeglit maapinna tõstmiseks pole, kuid igast tõstmisest tahab vald eelnevalt teada. Selleks tuleb esitada taotlus, mille ekspertiis läbi uurib. "Peast ei mäleta - ükski valla seadus ega määrus ei tohiks seda piirata," lisab ta.

Nii Normann kui ka Kuller tunnistavad, et maapinna tõstmine võiks olla reguleeritud.

Kristina Uuetoa-Tepper, advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat

Asjaõigusseadus N 143 "Kahjulikud mõjutused" sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.

Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kui eelnimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid nende kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, siis on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.

Asjaõigusseaduse N 143 "Kahjulikud mõjutused" ütleb, et tahtlik vee suunamine teisele kinnisasjale on keelatud, kui tulemuseks on teise kinnisasja kasutamise oluline kahjustumine või keskkonnakaitse nõuete rikkumine.

Siim Ringinen, tehnilise järelevalve inspektsiooni ehitusohutuse osakonna spetsialist

Meil maapinna tõstmisega seotud juhtumeid pole esinenud. Olen küll teemaga kokku puutunud. Ehitusseadusega seda ei reguleerita.

Maapinna tõstmisega esineb probleeme. See on rohkem tsiviilvaldkond.

Tiit Kuusik, ASi Merko Ehitus elamuehitusdivisjoni direktor

Saviliiva elamurajooni rajatavate teede ja tänavate kõrgused järgivad looduslikke kõrgusmärke, olles 20-30 cm kõrgemal looduslikust pinnasest. Väikemajade esimese korruse põrand on vastavalt ehitustavale 50 cm fassaadipoolsest tänavapinnast.

Naabrid on jätnud oma majad ja krundid tee pinnast kõrgemale tõstmata ja seetõttu tekib kahe naaberkrundi vahel suur kõrguste vahe. Saviliiva arendusega külgnevate seniste kruntide ja rajatavate uute kruntide vahel asub drenaažitoru. Lisaks teeme arenduse poolele kraavi, millega juhime vee tänavale, kust see omakorda imbub drenaaži.