Saetööstused toovad endale palgid meritsi kohale

Saepalgivood Venemaalt on küll vähenenud, kuid mitte oluliselt, sest raudtee asemel veetakse palgid Eestisse laevadega peamiselt Kunda sadamasse. Lisaks Venemaale impordivad saeveskid meritsi tooret ka Rootsist ja isegi Saksamaalt.

"Eesti sadamatesse veetakse nüüd kõik see puit tagasi, mis omal ajal välja veeti," muigas Eesti metsatööstuse liidu juhatuse esimees, ASi Viiratsi Saeveski juhataja Tõnu Ehrpais ja lisas, et laevad Venemaa puiduga liiguvad graafiku kohaselt ning nende grupi saeveskid saavad vahepealsest kartusest hoolimata endiselt poole oma toormevajadusest Venemaalt.

Venemaa Oktoobri Raudtee peatas alates 1. juunist Leningradi oblastis tegutsevate metsatööstusettevõtete toodangu veod Eestisse. Puiduvedude peatamist põhjendas Oktoobri Raudtee teetöödega. Samas hakkavad alates 1. juulil Venemaal kehtima uued väljaveotariifid, mis tõstavad töötlemata ümarpalgi tihumeetri hinna seniselt 62 kroonilt 157 kroonile.

"Tahtsime juunis tuua Venemaalt võimalikult palju palki, sest toorme hind Venemaal on väga hea ja sealsetel tarnijatel on suur huvi meile müüa," ütles Eesti ühe suurema, Võrumaal tegutseva saeveski ASi Toftan tegevdirektor Martin Arula. "Paraku tõmbas raudteejama plaanile kriipsu peale ja tuli hakata otsima võimalusi vedada palki meritsi."

"Venemaa palk tuleb Kunda sadamasse ja Rootsi tormimurrupalk tuleb Pärnu sadamasse," rääkis Arula. "Mõlemal juhul tähendab see meie jaoks umbes 250 kilomeetri pikkust transporti, mis kergitab oluliselt palgi hinda." Umbes poole vajalikust toormest varub Toftan Eestist ja viiendiku Lätist.

Arula andmeil on Rootsis ja Soomes praegu saepalgi hind isegi madalam kui Eestis. "Meie hoovi jõudva palgi tihumeetri keskmine hind on 1400 krooni, Rootsis maksab saepalgi tihu aga 1250 krooni," täpsustas Arula. Tema sõnul hakkas seni vaid männipalki saaginud Toftan tänavu töötlema ka kuuske. "Peab saagima seda, mida kätte saab," põhjendas Arula.

Stora Enso Balti puiduvarumisüksuse Wood Supply Baltic juhi Rait Hiiepuu kinnitusel on nende Eestis asuvatel saeveskitel praegu rahuldav toormevaru. "Oleme toormeriski saanud maandada tänu Rootsile, kus tänavu kevadel möllas metsadele suuri kahjustusi tekitanud torm," rääkis ta. "Samas anname endale aru, et Rootsist on võimalik puitu osta vaid lühiajaliselt ja Venemaa alatarned võivad meid tulevikus vägagi mõjutada."

Stora Enso saeveskid Eestis on viimastel aastatel hankinud poole kogusest ehk umbes pool miljonit tihumeetrit palki Venemaalt. "Juuni kogutarned Venemaalt on võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi vähenenud, kuid meie partnerid on suutnud osa raudteele mõeldud palgivoogudest suunata ümber laevadele," rääkis Hiiepuu.

Venemaa saematerjali vahendavale OÜ-le Tapa Mill veavad Venemaa partnerid kauba autodega lausa ukse alla kohale.

"Meie jaoks on praegune olukord isegi tunduvalt mugavam," rääkis Tapa Milli juhataja Kalle Valdlo. Valdlo andmeil ostavad nad tänavu Venemaalt umbes 20 000 kuupmeetrit saematerjali ehk kümnendiku võrra vähem kui eelmisel aastal. "Oleme üha rohkem hakanud saematerjali tooma ka mujalt, näiteks Soomest," lisas Valdlo.

Segadused raudteel ja uued rakendatavad tollitariifid on avaldanud mõju Venemaa metsade ülestöötlejatele. Teadmatus ja ebakindel õhkkond on langetanud Venemaal metsatööde aktiivsust, mis omakorda ennustab väikesi müügiladusid sügisperioodil. Seega järgmisel poolaastal Eesti saeveskite impordivõimalused Venemaalt kahanevad. See, et Eesti puidutööstus sõltub nii suurel määral naaberriigist, ei ole sugugi paratamatus. Puiduressurss on Eestis tegelikult olemas. Probleem on selles, et Eestis ei ole loodud keskkonda, mis soodustaks erametsaomanike huvi majandada oma metsi.