Siledatel kaljudel ja majasuuruste
lumekamakate vahel rada otsinud kuuest Eesti mägironijast jõudis
6768meetrise Huascarani tippu vaid kaks, teised murdis väsimus, nõrkus või nälg.
Enne ronimist tolle mandri kõrguselt viiendale mäele – 6768meetrisele Huascaranile – harjutati madalamate mägedega, kirjutas SLÕhtuleht. Huascarani alistamises osalesid edukalt 9 ekspeditsiooni liiget: alpinist Tõivo Sarmet, Raivo Plumer, Rauno Pukonen, Jaan Reimand, Andres Piiber, Margus Proos, Els Kutt, Helme Suuk ja Avo Rõõmussaar. Kolm ekspeditsiooni liiget tõusid 6500 meetri kõrgusele.
Peruu kõrgeima mäetipu Huascarani vallutamiseks telliti kaasa giidid, kokk ning kandjad. Esimesed olidki lepitud ajal kohal, kandjad aga jäid tulemata.
"Kuni rändasime 4200 meetri kõrgusel asuvasse baaslaagrisse, oli kõik korras," muljetas Sarmet. Sealt edasi algas aga paras kadalipp: mäeküljed muutusid kiilalt kaljuseks ning kunagine hiigelliustik oli kivi lihvinud peegelsiledaks, ehk kinni haarata polnud mägironijail suurt kusagilt. Kuna mäkke mindi kandjateta, jäeti toiduvaru baaslaagrisse. Kokad valmistasid ronijatele vaid hädapärast ninaesist – hommikuks teed ja kuivikut ning õhtuks veega keedetud makarone ja tomatipastat. Sellist dieeti peeti kolm päeva jutti.
17. juunil kell 9:15 kohaliku aja järgi Peruu kõrgemale tipule Huascaran (6768 meetrit) Eesti maksu- ja tolliameti tolli järelkontrolli talituse juhataja Raivo Plumer ja Arco Vara teenindusdivisjoni arendusjuht Avo Rõõmussaar.