Saks: euro kasutuselevõtt ei ole eesmärk omaette

"Sooviksin vastata oma Toomas Savi ja teise kaheksa Ida-Euroopa pärit Euroopa Parlamendi saadiku kirjale.

Euro kasutuselevõtmine Eestis on võimalik ka kehtivate reeglite raames. Kui aga soovitakse neid reegleid muuta, nagu on teinud ettepaneku oma avalduses Toomas Savi koos kolleegidega, eeldab see laiapõhjalist kokkulepet Euroopa Liidu liikmesriikide, sealhulgas eurot juba kasutavate liikmesriikide vahel.

Eesti huvides on, et eurot kasutavad riigid oleksid majanduslikult tugevad ja stabiilsed. Seepärast ei saa teha järeleandmisi riikide suhtes, millel on ülemäärane eelarvepuudujääk, mille pikaajalised intressimäärad ei ole stabiilsed või mille valuuta ei suuda püsida vahetuskursimehhanismis ettenähtud normaalsetes kõikumispiirides. Mittevastavus inflatsioonikriteeriumile, mida sagedasti on Eestile ette heidetud, ei ole aga pikaajalise iseloomuga. Kõiki teisi kriteeriume suudab Eesti täita.

Kui euro kasutuselevõtu kriteeriume tahetakse muuta, siis tuleb kõigepealt küsida, kas kampaania korras europiirkonna laiendamine on ikka ühistes huvides. Võib juhtuda, et nn "uute vabamate reeglite" rakendudes on euro kasutuselevõtu kaasmõjud Eestile oodatud positiivsuse asemel hoopis negatiivsed - seda näiteks juhul kui seni konservatiivset eelarvepoliitikat ajanud Eesti peab hakkama osalema vähem konservatiivsete riikide eelarvepoliitiliste vigade parandamises. Nii näiteks oli Ungari välisvõlg 2006. aastal 67,5% SKPst ja eelarvetasakaalunumber -10% SKPst. Olukord ei ole palju parem ka Poolas, Slovakkias ja Tšehhis. Seepärast on eriti üllatav, et just stabiilset rahapoliitikat ja konservatiivset eelarvepoliitikat propageeriva Reformierakonna võtmepoliitik Toomas Savi on antud ettepanekule alla kirjutanud.

Tingimuste muutmine võiks ju ka meeldida mõnedele nn. Vana-Euroopa riigile, kes ei suuda oma eelarvet tasakaalus hoida, aga kas see pikas perspektiivis meile kõigile kasulik on, pole kindel.

Mida tähendaks näiteks inflatsioonikriteeriumi leevendamine? Selle kõige tõenäolisemaks hinnaks on senistest kõrgemad EKP intressimäärad, mis ei pruugi meeldida kellelegi, kes lähiaastatel elamispinna ostuks laenu on võtnud.

Kuna Eesti kroon on valuutakomitee kaudu seotud euroga, siis euro kasutuselevõtu kriteeriumite lõdvemaks muutmine võib Eesti jaoks olla probleemne ka siis, kui ta ise eurot kasutusele ei võtagi. Tingimuste muutmise asemel tuleks keskenduda inflatsioonikriteeriumite täitmisele. Senised põhjendused, et midagi pole võimalik teha, ei pea vett," teatas Saks.