Surfipisik koolituselt

Professionaalsete surfarite mängleva kergusega sooritatud õhulennud ja hüpped teleekraanidel ning ajakirjade klantskaantel on lisaks minule veel neljas inimeses proovimishuvi tekitanud ja nad päiksepaistelise ilmaga Pirita randa toonud. Asume kõik vapralt asja kallale.

Hawaii Expressi Surfiklubi koolitus algab teoreetiliste teadmiste omandamisega, kuidas purjelauaga merel toime tulla. Vello Jurtomi juhendamisel teen rannas läbi ka kuivtrenni, et purje tõstmisest ja laual liikumisest aimu saada.

Teoorias lihtsat ja loogilist saan mõne aja pärast vette praktiseerima minna. Algajana tundub mulle laual liikumine esialgu keeruline ja harjumatu: tasakaalu hoida, jõudu jagada, purje valitseda, lauda juhtida ja pidevalt tuule suunda jälgida ei ole esimese korra kohta just kergete killast ülesanded.

Mõttes sean sihiks ligi neljatunnise koolituse käigus mõnedki meetrid laual püsti seista ja edasi liikuda. Oma eesmärgi ma juhendaja abiga pika pingutamise peale ka saavutan, kergelt see ei tule.

Algajal kulub suur osa ajast ja energiast purje üles vinnamisele ja laua juhtimisele. Ebaõnnestunud katsed purje veest välja sikutada kukutavad mu vette. Suurema osa koolitusest veedangi esimesel korral vesises keskkonnas ringi mütates. Paar tundi, hambad ristis, ukerdamist väsitavad mu küllaltki ära, trenni ja koormust jagub igale väiksemalegi ihuliikmele.

Koolituse lõpuks olen omadega läbi, ent tunne on hea ja reibas. Paar tundi vee peal pusimist on mõnusa rammestava tunde tekitanud.

Esimese korra kohta tuli mul purjelauaga sõitmine välja ilmselt sama äpulikult kui pea igal teisel algajal, ent huvi asja vastu kasvas.

Paarkümmend meetrit õnnestunud lainel sõitu tekitas soovi asja kindlasti varsti uuesti proovida. Neljatunnine surfimõnu on selle eest välja käidud kroone igati väärt.