Linnajuhtide meelemuutus soosib arendajat

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- 1. juuli 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Linnajuhtide meelemuutus soosib arendajat
Tallinna keskerakondlik linnavõim armastab avaliku ja erasektori koostööd. Meenutame kas või koolide rendileandmist või plaanitavat Vabaduse väljaku ala arendamist.
Jaanipäevaeelsel neljapäeval jõuab linnavalitsusest volikogusse kinnitamiseks munitsipaaleluruumide hanke tulemused, mille järgi rendib linn OÜ-lt Raadiku Arendus 1176 korterit. Hange toimus volikogu otsuse alusel ning renditähtajaks oli kümme aastat.
Enne kahekuulist pausi on volikogu koos viimast korda. Seepärast on oluline, et eelnõu kindlasti läbi läheks. Kohal on linnavalitsuse raskekahurvägi eesotsas linnapea Edgar Savisaarega. Samuti abilinnapead Taavi Aas, Deniss Boroditš, Kaia Jäppinen, Merike Martinson ja Jaanus Mutli.
Taavi Aas esitab enne eelnõu hääletust kaks muudatusettepanekut. Paljudele saalis jääb märkamata, et rendiperioodi pikkus muutub tasahilju 30 aastale.
Muidu üsna ladusalt töötav keskerakondlik hääletusmasin hakkab aga ootamatult streikima. Lisaks tavapärastele opositsiooni vastusõnavõttudele läheb kõnepulti keskerakondlane Tõnis Bittman, kes põrutab, et eelnõu on Tallinna maksumaksjale kahjulik ja tema seda ei toeta.
Fraktsiooni juhtfiguurid, nähes, et hääli kokku ei tule, teevad kiire vangerduse - eelnõu läheb teisele lugemisele.
"Meil vahet pole, kas kümneks või kolmekümneks aastaks, ega see suppi rammusamaks ei tee," ütleb Raadiku Arenduse juhatuse liige Andrus Aavaste, kelle sõnul oli tähtaja pikendamine linna initsiatiiv. "Lepingutähtaja möödumise järel müüksime korterid lihtsalt maha," lisab ta.
Tallinna elamumajandusameti elamuosakonna juhataja Priit Pärtelpoeg ütleb, et 30aastane tähtaeg on linnale parem. Muudatus tuli tema sõnul vahetult enne volikogu istungi algust. "Mina vormistasin Taavi Aasa jaoks teksti."
Küsimustele, kuidas ja miks tähtaega muudeti ning kas tegemist on konkursitingimuste muutmisega, vastab ametnik Pärtelpoeg nagu plaadimasin: "Lõplik otsus on volikogu pädevuses." Taavi Aasa selgitusest tuleb välja, et kokkulepe 30 aasta peale sõlmiti arendajaga läbirääkimiste käigus.
Lasnamäele Raadiku piirkonda ehitatavat 1176 munitsipaalkorterit kümneks aastaks rentides maksaks linn arendajale kokku üle 1,25 miljardi krooni. Kasutusse antavate eluruumide suletud netopind on kokku umbes 76 800 m". Linn maksab ruutmeetri eest 136 krooni kuus. Rent kasvab garanteeritult 2% aastas. Juhul kui tarbijahinnaindeksi kasv on suurem kui 2%, lisandub indeksist tulenev komponent (pool tarbijahinnaindeksi kasvust, mis ületab 2%).
Kui linn otsustab konkursi tingimusi muuta ja pikendab lepingu kehtivust 20 aasta võrra, siis maksab linn Ranna ja Tuulbergi firmale üle 3,7 miljardi pluss tarbijahinnaindeksi tõusust lisanduva summa.
"See on ikka sigadus ruudus. Tegemist on kõige olulisema konkursitingimuse muutmisega," lausub volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Indrek Raudne, kelle sõnul tundus 136 krooni ruutmeeter kümneaastase lepinguga ülihea hind. Pikema perioodi korral on arendaja laenatava raha hind aga hoopis teine, lisab Raudne.
Tallinna linnavolikogu 2006. aasta 26. jaanuari otsusega nr 11 otsustati korraldada hange eluruumide kasutusse võtmiseks tähtajaga kuni kümme aastat.
Samuti tehti Tallinna linnavalitsusele ülesandeks kinnitada hanke tingimused ja korraldaja ning esitada hanke tulemused kinnitamiseks Tallinna linnavolikogule.
Tallinna elamumajandusamet korraldas läbirääkimistega hanke, millel esitasid pakkumised OÜ Raadiku Arendus ja P & R Investment OÜ. Kuulutus hanke korraldamise kohta avaldati ajalehes Postimees ning pakkumiste esitamise tähtaeg oli 6. juulil 2006.
Raivo Ranna ja Aivar Tuulbergi Raadiku Arendus pakkus kümneks aastaks Tallinna linna kasutusse 1170 korterit rendihinnaga 136 krooni eluruumide suletud netopinna ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus.
Kasutusse antavate korterelamute brutopind kokku on orienteerivalt 96 000 m" ja eluruumide suletud netopind orienteerivalt 76 800 m".
P & R Investment pakkus kümneks aastaks Tallinna linna kasutusse 475 korterit rendihinnaga 140 krooni eluruumide suletud netopinna ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus, kasutusse antavate korterelamute brutopinda kokku on 27 140 m" ja suletud netopinda orienteerivalt 21 712 m".
14. juunil tuleb linnavalitsusest pressiteade, mille järgi Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kinnitamiseks eluruumide hanke tulemused, millest johtuvalt annab OÜ Raadiku Arendus 1170 ehitatavat korterit kümneks aastaks linna kasutusse.
18. juunil toimuval volikogu rahandus- ning õiguskomisjoni istungil läheb eelnõu tekst, milles endiselt sees kümneaastane tähtaeg, libedalt läbi.
30aastane tähtaeg ilmub teksti 22. juuni volikogu istungil, kui Tallinna abilinnapea Taavi Aas esitab enne hääletamist eelnõu muudatusettepaneku.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul eeldas iga arendaja, et hiljem konkursi tingimusi muudetakse.
Tema hinnangul on perioodi pikenemine linnale kasulik.
Mida tähendab linnale konkursi tulemuste volikogus kinnitamise viibimine?
Mul on täna raske öelda, mida see tähendab. Kui arendaja on sügisel nõus samadel tingimustel lepingut sõlmima, siis ei ole linn midagi kaotanud.
Miks konkursil osalejaid oli ainult kaks?
Seni on linn ise ehitanud või on linna maale seatud hoonestusõigus. Seekord pidi maa olema arendaja oma. Ilmselt oli põhjus tingimustes, mida teised ei pidanud atraktiivseks.
Kuidas ja miks ilmus äkitselt 30aastane tähtaeg?
See oli pikkade läbirääkimiste tulemusel sündinud kompromiss. Olin ise läbirääkimiste juures ning nagu ikka, on läbirääkimiste põhiteemaks raha. Arendaja soovis, et tarbijahinnaindeks oleks üks hinnakomponente, meie soovisime pikemat tähtaega.
Tegemist on ju konkursi tingimuste muutmisega?
Ma ei tahaks seda hästi uskuda. Kuna tegemist oli läbirääkimistega konkursiga, oli korterite hulk teadmata ja läbi tuli rääkida ka tingimuste üle.
Volikogu kinnitatud konkursi korraldamise otsuses oli kümneaastane tähtaeg.
Iga arendaja eeldas, et suure tõenäosusega linn pikendab tähtaega.
On leping linnale kahjulik?
Rentimise eesmärk on selles, et kulud ei tuleks linna raamatupidamisse. Muidugi saaks palju paremaid lepinguid, kui meie õigusruum oleks parem. Kinnisvaraspetsialistid ei pea rendihinda kõrgeks.
Kuuldavasti ollakse ka erakonna tipus päris närvis, et otsust ei tulnud?
See on linna jaoks oluline otsus. Pikalt on sellega tööd tehtud. On ebameeldiv, kui oma erakonna liige hakkab viimasel hetkel vastu töötama.
Kas erakonnale ka selle projekti kaudu raha tuleb?
Pidasime arendajatega läbirääkimisi ainult tingimuste üle. Millegipärast arvatakse, et iga suurema projekti puhul saab erakond raha.
Hetkel kuum