Teedeehitajail seljataga erakordselt hea aasta

Teedeehitajate eelmise majandusaasta aruannete järgi oli 2006. aasta teisel poolel tööd rohkem kui tegijaid, samas viidatakse aga ka ehitusmaterjalide ning tööjõu defitsiidile ning hinnatõusule.

"Meie firmal sellist hüpet sel aastal enam ei tule, arvan, et ka teistel mitte," sõnas Tallinna Teede ASi peadirektor Tiit Padar, kelle sõnul on turusituatsioon teistsugune kui mullu. Esiteks tuli eelmisel aastal pärast jaanipäeva palju töid, mida sel aastal ei ole. Teiseks annab tunda kinnisvaraarenduse pidurdumine ning kolmandaks kasvatas eelmine edukas majandusaasta väikeseid teedeehitajaid, mis on konkurentsi tihendanud.

"Eelmise aasta kasumimarginaali saavutamine on üliraske," lisas Padar.

"Mingit buumi teedeehituses ei ole, kuid konkurents on läinud kõvemaks," kinnitas ka TREV-2 Grupi nõukogu esimees Peeter Vilipuu. Tema ennustab, et 2007. aasta tuleb nii käibe kui ka kasumi poolest eelmise aasta sarnane.

ASi Talter juht Sven Pertens nimetas eelmist aastat teedeehitajatele väga erandlikuks - nii head aastat ei ole varem olnud ega ole ka lähiajal ette näha. Tänavu on oodata pigem käibe ja kasumi vähenemist. "Riiklike ja kohalike omavalitsuste tellimuste rahaline maht ei ole eelmise aastaga võrreldes püsinud, vaid on mõnevõrra vähenenud," selgitas Pertens.

Kuna kulud eelkõige materjalidele ning tööjõule on suurenenud, ehitatakse sama raha eest vähem teid.

Kui uusi karjääre avada ei õnnestu ja lubjakivikillustiku tarbimine jätkub praeguses tempos, siis lõpeb Pertensi sõnul Harjumaal lubjakivi (maakeeles paekivi) lähema kahe-kolme aasta jooksul.

"Kellel on karjäär, see on tegija," viitas ka Padar süvenevale killustiku- ning kruusaprobleemile. Merko Ehitusele kuuluval Tallinna Teede ASil karjääre veel pole, kuid sellega tegeletakse.

Sama kinnitas ka Skanska EMV inseneriehituse divisjoni direktor Andres Aavik, kelle sõnul võtab uue kaevanduse avamine 3-4 aasta aega.

Skanska oli suurematest teedeehitajatest ainuke, mille teedeehituse käive eelmisel aastal vähenes - 2005. aasta 442 miljonilt 286 miljonile kroonile.

Aavik oli teedeehituse tuleviku suhtes siiski optimistlik. "Näiteks viaduktide ehitamine on tuleviku asi, see pole meil veel õieti alanudki."