Kui aprillis räägiti Venemaa aktsiaindeksi RTS rekordtasemeni ehk 2008 punktini jõudmisest, siis sel esmaspäeval pärast aktiivset kauplemist aktsiatega tõusis indeks päevasiseselt isegi 2068 punktini. Eile andis indeks veidi järele.
LHV veebitoodete juht Alo Vallikivi rääkis, et Venemaa aktsiaturul on toimunud pikk puhkamine varasemate aastate tugevast tõusust ning sellel aastal on RTS-indeks liikunud 1700 ja 2000 punkti vahel. "Vene turule on negatiivselt mõjunud nafta hinna madalseis, kuid koos naftahinna tõusuga (ning kogu toorainete sektori tõusuga) on RTS-indeks suutnud pikalt püsinud vastupanutasemest 2000 punkti juures läbi murda," selgitas Vallikivi. "Tõusu lõpetaks sisepoliitiline segadus või toorainete hindade järsk langus."
Hansa Investeerimisfondide juht Jelena Fedotova märkis, et esimese poolaasta jooksul jäi RTS-indeks teistele globaalsetele arenevatele turgudele maha keskmiselt 18 protsenti. "Rallit Vene turul ei olnudki," oli tema hinnang. Peamise põhjusena tõi Fedotova välja negatiivse nafta- ja gaasisektori tootluse. Teised sektorid tootsid paremini. Ta lisas, et meelestatus Vene turul paranes lõpuks juunikuus, kui indeks tõusis 6,6 protsenti.
Fedotova ütles, et kuna nafta hind on taas ajaloo kõrgeimal tasemel, usub ta, et aasta teine pool võib Vene turule parem olla. Samuti on tema hinnangul märgata viimaste nädalate kauplemismahtude olulist suurenemist ja raha märgatavat sissevoolu fondidesse. Fedotova tõi välja ka poliitika suure mõju turu liikumisele (näiteks suhted Suurbritanniaga, USAga rakettide osas jne) ja saabuvad parlamendi- ja presidendivalimised.
Sampo Panga portfellihalduse valdkonna juht Peeter Luikmel on teiste analüütikutega samal arvamusel, öeldes, et praegu toimuv kiire kasv Venemaa aktsiaturul on taastumine hiliskevadel aset leidnud järsust langusest. "Mäletatavasti langes RTS maikuu jooksul möödunud aasta lõpu taseme lähedusse," täpsustas ta. Tõusu peamise põhjusena nägi Luikmel uusemissioonidest tingitud likviidsuse langust. Luikmel leidis, et makromajanduslikud eeldused kasvuks on Venemaal jätkuvalt head.
2007. aasta aprilli lõpust on võimalik USA börsil teha tehinguid Vene indeksiaktsiaga (sümbol RSX), mis järgib indeksit DAXglobal Russia+. Kõige enam on selles indeksaktsias gaasi- ja naftafirmade aktsiaid.
Alo Vallikivi sõnul alustas LHV Vene aktsiate vahendamist sellel suvel ning praegu võimaldatakse kaubelda üle 400 erineva aktsiaga. "Venemaale on Eesti investoril sama lihtne ja odav investeerida kui USA või Skandinaaviamaade börsidele," ütles Vallikivi. Ta lisas, et kui eestlased on varasemalt investeerinud Venemaale fondide kaudu, siis nüüd jääb ainult Venemaale panustavaid investoreid järjest vähemaks. Ta põhjendas, et investorid on muutunud teadlikumaks vajadusest hajutada riske eri piirkondade ja majandussektorite vahel.
Fedotova teatas, et Hansa Venemaa Aktsiafondil on Eesti investorite raha sissevool võrreldes eelmise aastaga kindlasti vähenenud. Selle peamine põhjus on tootlus, kuna eelmine aasta oli Vene turu jaoks palju edukam kui see aasta. "Praegu toimub pigem stabiilne raha sissevool," kinnitas Fedotova. Ta ütles veel, et Eesti investorid panustavad rohkem Venemaa tugevale pikaajalisele arengule.
Möödunud esmaspäeval andis Deutsche Bank (GB) Gazpromi aktsia varasema hoiusoovituse asemel ostusoovituse, kuna kõrgemad naftahinnad aitavad ettevõttel edu saavutada uute turgude vallutamisel.
DB tõstis gaasifirma aktsia hinnasihti 33 protsendi võrra, 14 dollarini (357 rublani). Moskva börsil tõusis esmaspäeval Gazpromi aktsia 1,6 protsenti, 292 rublani.
DB, kes oli seni hinnanud Rosneft kõige kõrgemalt, tõstis aktsia hinnasihti 18 protsenti, 14,5 dollarini.
Autor: Virge Lahe