• OMX Baltic−0,62%299,53
  • OMX Riga−0,26%865,75
  • OMX Tallinn−0,07%1 960,1
  • OMX Vilnius−0,13%1 170,71
  • S&P 500−0,73%5 485,08
  • DOW 30−0,26%40 010,34
  • Nasdaq −1,14%17 184,61
  • FTSE 1000,02%8 417,34
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • OMX Baltic−0,62%299,53
  • OMX Riga−0,26%865,75
  • OMX Tallinn−0,07%1 960,1
  • OMX Vilnius−0,13%1 170,71
  • S&P 500−0,73%5 485,08
  • DOW 30−0,26%40 010,34
  • Nasdaq −1,14%17 184,61
  • FTSE 1000,02%8 417,34
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • 19.07.07, 18:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jõhvis kallineb vesi üle 30 protsendi

Alates 1. novembrist tuleb Jõhvi valla tarbijatel vee eest senisest kolmandiku võrra rohkem maksta.
Jõhvi vallavalitsus kinnitas teisipäeval vee ja heitvee ärajuhtimise tasuks 21 krooni kuupmeetri kohta. Praegune hind on 15.50. Uues hinnas moodustab tasu vee eest 9 ja heitvee ärajuhtimise eest 12 krooni. Abonenttasu määr jäi endiseks – 10 krooni, kirjutas Põhjarannik.
Jõhvi abivallavanem Priit-Aulis Kesler selgitas, et vee hinna järsk tõstmine on paratamatu samm, kui Jõhvi soovib euroabiga oma joogiveemajandust korda teha. Jõhvi vald osaleb koos Kohtla-Järve linna ja Kohtla vallaga joogiveeprojektis, mille teostamise järel peaks nendes omavalitsustes joogivee kvaliteet märgatavalt paranema. Kesleri sõnul ulatub selle projekti kogumaksumus üle miljardi krooni, millest omaosalus moodustab umbes kolmandiku, ülejäänud 700 miljonit krooni tuleb Euroopa Liidult. "See omaosalus tuleb kinni maksta tarbijatel. Kui vee hind ei tõuse ja tarbijad rohkem maksma ei hakka, siis ei saa me Euroopalt abi selle projekti tegemiseks," ütles Kesler.
Abivallavanem ei varja, et suurte investeeringute tasateenimiseks tuleb vee hinda järgnevatel aastatel veelgi tõsta. "Ma tean, et selliste asjade väljaütlemine vallaelanike silmis populaarsust ei too, aga muud võimalust ka ei ole. Kui me peaksime hakkama veemajandust korda tegema ilma euroabita, siis läheks see tarbijatele veel mitu korda kallimaks," ütles Kesler.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele