Täna ajaloos: lennuk lendas kosmosesse

1873 – William Gosse avastab esimese eurooplasena Uluru. See Austraalias asuv monumentaalne liivakivipaljand on põliselanikele püha koht – seal asub palju allikaid, iidseid kaljujooniseid ja koopaid. Gosse nimetas kohalike pooolt Uluruks kutsutud kalju Lõuna-Austraalia tolleaegse juhi Sir Henry Ayers'i järgi Ayers Rock'iks.

1912 – 190 kilo raskune meteoriit plahvatab Arizonas Holbrooki linna kohal umbes 16 000 linnale langevaks tükiks.

1963 – Joe Walker lendab rakettlennuki North American X-15-ga rekordilisele kõrgusele – 106 010 meetrit. Kuna lennu suurim kõrgus oli üle 100 km, läheb see lend rahvusvaheliste konventsioonide järgi kosmoselennuna kirja.

1976 – Nepalis luuakse Sagarmatha rahvuspark. Sinna kuulub osa Himaalaja mäestikust, sealhulgas ka Džomolungma lõunakülg.

1983 – Londoni rahvuslikus ajaloomuuseumis esitletakse uue lihasööjadinosauruse liigi luustiku. 125 miljonit aastat vana fossiili peetakse sajandi leiuks. Surrey lähedal asuvast savikarjäärist leidis hiiglasliku kiskja käpaluustiku amatöörist fossiilikoguja Bill Walker.

19. juulil sündinud inimesed, kes andsid teaduse ja tehnoloogia arengusse olulise panuse

1814 – Samuel Colt, USA leiutaja ja relvameister. Tema põhiliseks teeneks peetakse revolvrite populariseerimist ja massidesse viimist.

1894 – Aleksandr Hintsin, vene matemaatik. Üks tänapäevase tõenäosusteooria rajajatest.

1921 – Rosalyn Yalow, USA meditsiinifüüsik. Sai 1977. aastal Nobeli meditsiiniauhinna. Leiutas radioimmuunmeetodi antigeenide (näiteks hormoonitase veres) avastamiseks.

1938 – Jayant Narlikar, India astrofüüsik. Kosmose pideva loomise teooria põhiekspert ja kaitsja. See teooria on alternatiiviks suure paugu teooriale – selle järgi luuakse universumi laienedes pidevalt uut materjali, mingi pauk pole materjali tekkimiseks vajalik. Teooria toetajate read on aga aja jooksul kokku kuivanud.

18. juuli 20. juuli