Tööstuse arengut pärsib Eesti väike turg

Kui lääneriikides on levinuim, et odava tööjõu otsinguil viivad rõivatööstused tootmise kodumaalt välja, siis Eesti selle valdkonna lipulaeva Baltika Grupi neli tootmisüksust asuvad kõik Eestis, piiri taga oma õmblusvabrikuid pole. Küll aga ehitatakse Lasnamäe tööstusparki tootmise ajakohastamiseks uut tehast.

Baltika turundusdirektori Anu-Mall Naaritsa sõnul teeb ettevõte koostööd partnerettevõtetega Lätis, Leedus ja Venemaal, kust ostab tootmisvõimsust sisse.

"Muudest regioonidest ostame meie disainerite kavandite põhjal valmistatud toodangut," selgitab Naarits.

Aleksei Hõbemägi, Eesti Masinatööstuse Liidu arendusdirektor

BLRT Grupi Klaipeda tehase rajamise stiimul polnud niivõrd reaalmajanduslikud probleemid - palgad jne -, vaid pigem soov oma positsioon selles turupiirkonnas kindlamaks ja stabiilsemaks muuta.

Üks probleem, miks ettevõtted tootmist Eestist üha rohkem välja viivad, on siinne oskustööjõu nappus. Selle olukorra on tekitanud Eesti tööstuspoliitika puudumine. Kui näiteks Soomes on masinatööstuse firmades kõrgharidusega tehnikamagistreid töötajaskonnast 24%, siis meil on ainult 8%. Tööstus aga ei arene tööliste, vaid inseneride baasil. Sama on kutseharidusega. Gümnaasiumid meelitavad põhikoolilõpetajaid - mängus on ju pearaha! Nõustun ühe ettevõtja väitega, kes ütles, et kutsehariduse tase ei parane enne, kui põhikoolid pole gümnaasiumist eraldatud.

Anu Hallik-Jürgenstein, BLRT Grupi kommunikatsioonidirektor

Kuna kuulume Euroopa Liitu, on globaliseerumise mõjud Eestis eriti tuntavad. ELi mõte põhineb neljal põhivabadusel - tööjõu, kaupade, teenuste ja kapitali vabal liikumisel. Kui tahad ellu jääda, konkureerida maailma tippudega ja kasvada, tuleb ka pidevalt edasi liikuda.

Teiseks liigub turumajanduse loogika järgi väärtuste loomine pragmaatiliselt sinna, kus on parimad eeldused olemaks konkurentsivõimeline nii hinnas kui ka kvaliteedis.

Eestis ei ole eeldusi mõne sektori kontsentratsiooniks või tugeva klastri tekkeks, mis oleks omakorda eeldus rahvusvaheliseks eduks mingil alal.

Töötleva tööstuse liidriks saamine Eestis eeldab näiteks tugevat kutse- ja kõrghariduslikku baasi. Kui aga puuduvad insenerid ning oskustöölised, ei ole tasemel innovatsioon ja arendustegevus võimalik.