• OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 500−3,06%5 120,83
  • DOW 30−2,9%38 007,52
  • Nasdaq −3,33%15 743,86
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 225−1,3%34 279,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 500−3,06%5 120,83
  • DOW 30−2,9%38 007,52
  • Nasdaq −3,33%15 743,86
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 225−1,3%34 279,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • 23.07.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tööstuse arengut pärsib Eesti väike turg

Kui lääneriikides on levinuim, et odava tööjõu otsinguil viivad rõivatööstused tootmise kodumaalt välja, siis Eesti selle valdkonna lipulaeva Baltika Grupi neli tootmisüksust asuvad kõik Eestis, piiri taga oma õmblusvabrikuid pole. Küll aga ehitatakse Lasnamäe tööstusparki tootmise ajakohastamiseks uut tehast.
Baltika turundusdirektori Anu-Mall Naaritsa sõnul teeb ettevõte koostööd partnerettevõtetega Lätis, Leedus ja Venemaal, kust ostab tootmisvõimsust sisse.
"Muudest regioonidest ostame meie disainerite kavandite põhjal valmistatud toodangut," selgitab Naarits.
Baltika toodab Eestis umbes 40%, 10% toodetakse lähiriikides Lätis, Leedus ja Venemaal, ülejäänud 50% tooteid ostetakse allhankena teistest piirkondadest. See vahekord on eri kaubamärkide puhul erinev ning on seotud ka toodangu hinna- ja kvaliteeditasemega.
Hankeviisi valikule avaldavad mõju toote valmimisega seotud kulud, tarneahela pikkus ja tarneaeg, logistiline mugavus, ka tootmistraditsioonide olemasolu. Näiteks Kaug-Idas on olemas kõigi tehniliste võimalustega tootmisbaasid kudumite jaoks, Türki on investeerinud paljud Itaalia rõivatootjad. Viimastel on seal praegu nüüdisaegne tehnoloogia nahktoodete, teksade ja trikotaaži valmistamiseks.
AS Sangar pidas kaks aastat tagasi tõsist plaani leida koht särkide tootmiseks mõnes SRÜ riigis, sest Tartus polnud tootmise laiendamiseks enam piisavalt inimesi. Ettevõte soovib Eestisse jätta kõrgemate kvaliteedinõuetega toodete valmistamine, vähemnõudlike õmblustööde tegemine aga suunata piiri taha.
Sangar tootis mullu oma majast väljas 30% toodangust, tänavu esimesel poolaastal on väljaspool Tartu vabrikut toodetud 22%.
"Tootmiskohad on Virumaal, Leedus ja Valgevenes, kus tehakse meile allhanget. Venemaal oleme küll võimalusi uurinud, kuid ei ole seal veel midagi tootnud," räägib Sangari juht Gunnar Kraft.
Naaritsa hinnangul on põhjused, mis sunnivad ettevõtteid tootmist Eestist välja viima ka kallinev tööjõud ja suurenev tööjõupuudus. "Samas on Eestis tootmisel plusse: lihtsam logistika, lühem tarneaeg, garanteeritud kvaliteet," lisab ta.
Balti Laevaremonditehas, nüüdne BLRT Grupp otsustas 1990. aastate lõpus hakata investeerima ka teistesse valdkondadesse, eesmärgiks sai välisturgude hõivamine.
Peamine põhjus, miks BLRT Grupp Eestist väljapoole vaatama hakkas, oli ettevõtte kommunikatsioonidirektor Anu Hallik-Jürgensteini sõnul Eesti turu piiratus. "Metallitöötlemise keskuse avasime Vilniuses, kuna sealne ehitusturg kasvab 12% aastas ja seda võib võrrelda kolme aasta taguse Eesti ehitusturuga," märgib ta. "Leedu pluss on ehitusturu stabiilsem kasv kui Eestis. Vilniuse tsehhil on ka sobivam asukoht Läti, Valgevene, Venemaa ja Poola suhtes."
Aleksei Hõbemägi, Eesti Masinatööstuse Liidu arendusdirektor
BLRT Grupi Klaipeda tehase rajamise stiimul polnud niivõrd reaalmajanduslikud probleemid - palgad jne -, vaid pigem soov oma positsioon selles turupiirkonnas kindlamaks ja stabiilsemaks muuta.
Üks probleem, miks ettevõtted tootmist Eestist üha rohkem välja viivad, on siinne oskustööjõu nappus. Selle olukorra on tekitanud Eesti tööstuspoliitika puudumine. Kui näiteks Soomes on masinatööstuse firmades kõrgharidusega tehnikamagistreid töötajaskonnast 24%, siis meil on ainult 8%. Tööstus aga ei arene tööliste, vaid inseneride baasil. Sama on kutseharidusega. Gümnaasiumid meelitavad põhikoolilõpetajaid - mängus on ju pearaha! Nõustun ühe ettevõtja väitega, kes ütles, et kutsehariduse tase ei parane enne, kui põhikoolid pole gümnaasiumist eraldatud.
Anu Hallik-Jürgenstein, BLRT Grupi kommunikatsioonidirektor
Kuna kuulume Euroopa Liitu, on globaliseerumise mõjud Eestis eriti tuntavad. ELi mõte põhineb neljal põhivabadusel - tööjõu, kaupade, teenuste ja kapitali vabal liikumisel. Kui tahad ellu jääda, konkureerida maailma tippudega ja kasvada, tuleb ka pidevalt edasi liikuda.
Teiseks liigub turumajanduse loogika järgi väärtuste loomine pragmaatiliselt sinna, kus on parimad eeldused olemaks konkurentsivõimeline nii hinnas kui ka kvaliteedis.
Eestis ei ole eeldusi mõne sektori kontsentratsiooniks või tugeva klastri tekkeks, mis oleks omakorda eeldus rahvusvaheliseks eduks mingil alal.
Töötleva tööstuse liidriks saamine Eestis eeldab näiteks tugevat kutse- ja kõrghariduslikku baasi. Kui aga puuduvad insenerid ning oskustöölised, ei ole tasemel innovatsioon ja arendustegevus võimalik.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele