Rõivase piirangusoovi laenuandjad ei mõista

"Ma ei näe siin suuri probleeme. Seni on segadused olnud sellega, kas inimesed on ikka sellise laenu võtnud, kuid elektroonilised süsteemid koos digiallkirjaga on piisavaks juriidiliseks tõestuseks," selgitas kiirlaene andva Moneytrade OÜ juhatuse liige Andrei Kjahrenov.

Kjahrenov ei olnud nõus Rõivase arvamusega, justkui tekiks SMS-laenudega petlik ettekujutlus, et kui raha on vaid SMS-sõnumi saatmise kaugusel, pole säästmine vajalik. "Siis peaks ära keelama ka krediitkaardid. Minu naisele saatis Sampo lihtpostiga krediitkaardi, vaja ainult aktiveerida ja kuluta, palju tahad," tõi ta näite.

Kjahrenovi sõnul peaks inimesel piisavalt mõistust peas olema, et aru saada, millele ta alla kirjutab, ja et laen tuleb ka tagasi maksta. "Kunagi ei tea, mis juhtuda võib, ja inimesel peab olema võimalik ise oma otsuseid teha, ka vajaduse korral laenu võtta," ütles Kjahrenov.

Rõivas saatis rahandus- ja majandusministrile kirja, milles tegi ettepaneku piirata SMS-laenude andmist.

Rõivase hinnangul on tegu liigkasuvõtmisega, kus aasta baasil sadadesse protsentidesse ulatuvad intressid nimetatakse tehingu käsitlemise kuludeks.

"Võimalus väga kergelt laenu saada mõjutab inimesi säästudest loobuma," ütles Rõivas. "Tekib petlik ettekujutlus, et kui raha on vaid SMS-sõnumi saatmise kaugusel, pole säästmine vajalik." Riigikogu liikme sõnul on nii kõrge intressiga laenude puhul paratamatu, et osal laenuvõtjatel tekivad tõsised raskused tagasimaksmisega ning lihtsat elu ja kerget kulutamist propageeriv laen põhjustab tõsiseid probleeme.

Varem on SMS-laenude kiiret levikut probleemiks pidanud ka Eesti Panga ja finantsinspektsiooni juhid. Kumbki asutus pole siiski astunud konkreetseid samme laenude piiramiseks ega teinud ettepanekuid sellekohase õigusliku raamistiku loomiseks.

Balti Investeeringute Grupi Pank ASi turundus- ja müügivaldkonna juhi Kaido Saare sõnul on osal BIGi kliendirühmal SMS-laenude järele suur nõudlus.

BIG on SMS-laenu pakkujatest, keda on praegu Eestis kümmekond, ainus, mis tegutseb ametlikult tunnustatud krediidiasutuse ehk pangana. "See tähendab, et oleme siiani allunud ja allume ka edaspidi igakülgselt finantsinspektsiooni, Eesti Panga ja muude riiklike institutsioonide järelevalvele ning meie tegevus vastab kõigile pankadele esitatavatele õiguslikele normidele. SMS-laenud moodustavad BIGi laenuportfellist ca 1 protsendi, mistõttu meie jaoks ei ole tegu majanduslikult olulise tootega. Küll aga oleme sunnitud teenust pakkuma, toote järele on nõudlus," selgitas Saar.

Autor: ÄP