Neljast pallimängust - pingpongist, sulgpallist, squash'ist ja tennisest koosnev reketlon on Eestis järjest enam huvilisi koguv spordiala. Aastast 2002, mil huvilised esimest korda Eestis reketialade mitmevõistlusel parimaid selgitasid, on harrastajate arv kasvanud pea kolmekordseks.
Eesti Racketloni Liidu presidendi Riho Sillaotsa sõnul oodatakse alaliidu poolt korraldatavatele karikavõistluste etappidele pea kõiki, kes soovivad oma sportlike oskusi proovile panna.
"Harrastaja, kes ala esmakordselt proovida tahab, võiks olla eelnevalt ikka mänginud kõiki nelja ala. Kui ühte osatakse väga hästi ja teistega ei olda üldse kursis, siis võistlustel väga kaugele ei jõua ja läbi ei löö. Kõiki alasid tasuks eelnevalt ikka harjutada, siis on väljavaated päris head," toonitab Sillaots.
Kuna tegemist on suhteliselt uue alaga, siis puuduvad Eestis selleks otstarbeks veel spetsiaalsed spordiväljakud.
"Pärnus on hetkel ainuke koht, kus saab reeglite järgi võistelda ja kõik mängud peaaegu jutti ära mängida," mainib Sillaots ja loodab, et ehk kerkib peagi mõnda Eestimaa paika ka mõni selline hall, kus kõik sobilikud võimalused ja tingimused ala harrastamiseks olemas on.
Reketloni harrastamiseks on alaliidu presidendi sõnul hea omada iga mängu jaoks spetsiaalset varustust: "Üldiselt võiksid reketid endal olemas olla, sellest oleneb välja palju. Kindel hulk reketeid on etappidel võimalik saada ka alaliidult," selgitab Riho Sillaots. Ent rõhutab, et enda reketite omamine on oluline pluss, sest reketid erinevad vägagi. Mis ühele mängijale sobib, ei pruugi teisele passida ja vastupidi.
Spetsiaalset reketloni trenni, kus keskendutakse nelja ala tehnikatele, üheski spordiklubis veel ei anta. Erinevate alade harjutamiseks ja vilumuse lihvimiseks tasuks abi paluda pallialade spetsialistidelt.
Riho Sillaotsa sõnul on enamus mängijaid tugevad ühel pallimängualal, ent harjutavad järjepidevalt ka teisi, milles ennast nii kindlalt ei tunta.
Reketloni harrastamine pakub väga palju erinevaid tehnikaid, mida harjutada. Pluss on kindlasti vaheldusrikkus, ühe ala mängimine tüütas aastaid tagasi ära.
Harrastamiseks ja võistlemiseks tasuks osata vähemalt kahte ala hästi, kolmas peaks olema keskpärasel tasemel, muidu kaugele ei jõua.
Alade tehnikad on kõik isesugused, squash'i ja sulgpalli võib-olla natukene saab ühildada, aga tennis ja pingpong on absoluutselt erinevad, mistõttu tasuks algajatel ja harrastajatel tunnetuse saamiseks ikkagi kõiki alasid proovida. Peamine on siiski, et tahtmist oleks.