Täiskuul ja õnnetustel puudub seos

Seeberger, kes nõustab Austria valitsuse õnnetuste ennetamise kava, ütles otsustas täiskuu küsimuse põhjalikuma vaatluse alla võtta, sest jutt Kuu mõjust kerkib ikka aeg-ajalt pinnale.

Lisaks õnnetuste ja kuufaaside seosele vaadati ka seda, millises asendis oli Kuu õnnetuse hetkel Maa suhtes, leidmaks võimalikke seoseid gravitatsiooni ja tööõnnetusse sattumise vahel.

Kuid Kuu orbiit on peaaegu ringikujuline ning pole võimalik leida mingeid statistiliselt märkimisväärseid seoseid õnnetuste ja Kuu kauguse vahel.

Varem on teadlased olnud Kuu küsimuses eriarvamuses. Ühed on väitnud, et Kuu võib inimese käitumist siiski mingil moel mõjutada.

1984. aastal ilmus ajakirjas British Medical Journal kokkuvõttev artikkel, milles analüüsiti India kuriteostatistikat aastail 1978-82. Võrreldi maal, linnas ja tööstuspiirkonnas juhtunud kuritegusid. Seal leidsid teadlased, et täiskuu ajal juhtus rohkem kuritegusid kui muudel aegadel.

1998. aastal ei leidnud Kanada Saskatchewani ülikooli teadlased üheksa aasta jooksul varalisi kahjusid või inimvigastusi kaasa toonud 250 000 avarii puhul kuufaasidega mingit seost.

Ühes on teadlased siiski ühel meelel - 384 403 kilomeetrit, vahemaa Kuu ja Maa vahel - on liiga suur ning inimesed liiga väikesed, et saaks rääkida mingitest märkimisväärsetest mõjudest.

USA Pittsburghi ülikooli astronoomiaprofessor D. John Hilleri seletus on veelgi lihtsam: kui täiskuu ajal peaks juhtuma õnnetus, siis inimesed panevad Kuud tähele, aga kui õnnetus juhtub mõne muu kuufaasi ajal, siis ei kipu inimestele kuufaas meelde jääma. Valikuline mälu hoiab Kuu mõju legendil endiselt hoogu sees.