Õppiv ettevõte on organisatsioon, mis loob õppimist soodustavad tingimused kõigile organisatsiooni liikmetele ja areneb teadlikult. Tegemist on ühe laialdasemalt levinud juhtimisteooriaga.
Tänavu kevadel Mainori Kõrgkooli diplomitöö raames 33 Eesti ettevõtetes läbi viidud pilootuuringu eesmärk oli välja selgitada, milliseid õppiva organisatsiooni põhimõtteid praktiliselt juhtimises kasutatakse. Ükski uurituist ei kasuta kontseptsiooni teadlikult.
Ettevõtete tugevustena said kinnitust kaasaaegse juhtimise üldpõhimõtted - regulaarsed töötajate ja juhtide vahelised kohtumised ja organisatsioonisisene teadlik tagasiside. Samuti on tippjuhtkonnad valmis kaasa minema muudatustega ja andma töötajatele võimalusi teha ettepanekuid töökvaliteedi parandamiseks. See lubab loota, et ettevõtted on loonud töötajasõbraliku õhkkonna ja arvestavad töötajatega.
Vähem tegeletakse aga teadliku organisatsioonikultuuri arendamisega ning ka reageerimine väliskeskkonna muutustele toimib sageli põhimõttel "vaatame enne, mis teised teevad".
Oluline peaks siiski olema keskkonnamuutuste prognoosimine koos väliskeskkonna mõjude analüüsiga ning sellest lähtuv ennetav tegevus.
Mitmed õppiva organisatsiooni tunnused on omavahel tihedalt seotud - et saavutada efektiivsus, peavad mitmed tegevused toimima loogilise protsessina. Nii näiteks selgus, et mitmed ettevõtted analüüsivad küll regulaarselt väliskeskkonda, kuid edasises tegevuses saadud andmeid ei kasuta.
Samuti küsitakse suuremas osas organisatsioonidest küll töötajate arvamust, kuid tegelikkuses antud tagasisidega reaalsete otsuste langetamisel ei arvestata.
Pilootuuringu tulemustest saab järeldada, et uuritud tunnustest oli organisatsioonides kasutusel keskmiselt rohkem kui pooled, mis näitab õppiva organisatsiooni printsiipide head rakendatavust.
Uuring kinnitab ka arvamust, et parimad teoreetilised põhimõtted jõuavad kindlasti praktikasse.
Tulemustest oli üllatavaim, et rakendatud õppiva organisatsiooni põhimõtete hulk ei sõltu ettevõtte suurusest.
Autor: Merlin Moondu