Oma ettevõtlus aitab sõjast üle

Sõjast laastatud riikidel on kaks ülesannet: ehitada üles dünaamiline majandus ning kaasata inimesed sotsiaalselt ja majanduslikult. Kosovo, Ida-Timori, Afganistani, Iraagi ja paljude Aafrika riikide kogemus on näidanud, et rahu ei saabu, kui mõlemat ei tehta üheaegselt.

Majanduse ülesehitamine peab algama kohe. See pole oluline üksnes poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse säilitamiseks, vaid ka seepärast, et välisabistajad ei taha toetada majanduslikku ülesehitustööd, kui riigid ei loo omalt poolt kindlat keskkonda.

Sõjast laastatud maad vajavad erilist poliitikat. Enamikul neist napib raha. Rahu õnnestub saavutada, kui luuakse töökohti, tuuakse maale investeeringud ning saadakse inflatsioon kontrolli alla. Rahu ajal antav finantsabi on hea investeering ka abi andvatele riikidele. Rahu säilitamise kulud on vaid murdosa sellest, mis kuluks humanitaarabile, sõjalisele sekkumisele ja rahuoperatsioonidele, kui riigis taas konflikt puhkeks. Sageli on ülesehitustöö luhtunud, sest doonorite nõudmisel tegelesid sellega doonorite kodanikud ja ettevõtted. Nii on käivitatud programme, millele kohalikud vastu seisavad, ja antud välisekspertidele töökohti, mis võinuks kuuluda kohalikele.

Kui doonorid annavad selle asemel kohalikele ettevõtetele abi oskusteta töölistele palga maksmiseks, muudavad nad sellega abi tõhusamaks ja õiglasemaks ning toetavad just kohalikku initsiatiivi. Kuna tööjõud on odav, võivad kohalikud ettevõtjad ise investeerida. See loob töökohti, toob endised sõdijad produktiivse tegevuse juurde, annab inimestele võimaluse ise toime tulla, muudab riigi turvalisemaks ja suurendab elanike toetust valitsusele.

Just selline abi aitab taaselustada ettevõtlussektorit, mis saab juba ise majanduse alustalaks, kui välisabi väheneb.

Autor: Graciana del Castillo