• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • 31.08.07, 10:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Madalaim elatustase on Võru maakonnas

Viimase viie aasta jooksul on kõigi maakondade arengunäitajad paranenud, samas on erinevused endiselt suured, teatas statistikaamet.
Oluline arengunäitaja on elatustase, mida mõõdetakse leibkonnaliikme keskmise kuusissetuleku abil ning see on maakonniti väga erinev. 2006. aastal oli kõrgeima elatustasemega Harju maakonnas leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek 5127 krooni ja madalaima elatustasemega Võru maakonnas 3177 krooni.
Aastatel 2002-2004 oli kõrgeima ja madalaima elatustasemega maakonna vaheline erinevus 1400-1450 krooni, 2005. aastal 1522 krooni ja mullu 1950 krooni. Harju maakonna elatustase oli igal aastal Eesti keskmisest kõrgem.
2005. ja 2006. aastal oli Eesti keskmisest kõrgem ka Tartu maakonna elatustase.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015 seab kriitiliseks piiriks, et ühegi maakonna keskmine elatustase ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast. 2002. aastal jäi alla kriitilise piiri kolm maakonda, 2003. aastal kaks ja 2004. aastal üks maakond. 2005. ja 2006. aastal ei olnud ühegi maakonna keskmine elatustase kriitilisest piirist madalam. Võru maakonna leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek moodustas 62% Harju maakonna omast.
Regionaalarengu strateegia maakondlikud näitajad - keskmine elatustase ja tööhõive määr - on omavahel positiivselt seotud. Kõrgema tööhõivega maakondades on ka leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek suurem ja vastupidi. 2006. aastal oli 15-74-aastaste tööhõive määr kõrgeim Harju maakonnas (67,6%) ja madalaim Põlva maakonnas (46,4%).
2006. aastal oli Harju ja Tartu maakonna tööhõive määr ja leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek üle Eesti keskmise. Rapla ja Hiiu maakonna tööhõive määr oli üle, kuid leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek alla Eesti keskmise. Ülejäänud maakonnad olid mõlema näitaja poolest alla Eesti keskmise.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele