Madalaim elatustase on Võru maakonnas

Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015 seab kriitiliseks piiriks, et ühegi maakonna keskmine elatustase ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast. 2002. aastal jäi alla kriitilise piiri kolm maakonda, 2003. aastal kaks ja 2004. aastal üks maakond. 2005. ja 2006. aastal ei olnud ühegi maakonna keskmine elatustase kriitilisest piirist madalam. Võru maakonna leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek moodustas 62% Harju maakonna omast.

Regionaalarengu strateegia maakondlikud näitajad - keskmine elatustase ja tööhõive määr - on omavahel positiivselt seotud. Kõrgema tööhõivega maakondades on ka leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek suurem ja vastupidi. 2006. aastal oli 15-74-aastaste tööhõive määr kõrgeim Harju maakonnas (67,6%) ja madalaim Põlva maakonnas (46,4%).

2006. aastal oli Harju ja Tartu maakonna tööhõive määr ja leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek üle Eesti keskmise. Rapla ja Hiiu maakonna tööhõive määr oli üle, kuid leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek alla Eesti keskmise. Ülejäänud maakonnad olid mõlema näitaja poolest alla Eesti keskmise.