Väike, kuid pühendunud teadlaste seltskond
murrab mitmes maailma nurgas pead tehisliku elu loomise probleemide
kallal. Viimaste andmete kohaselt on nad tegemas edusamme ning liikunud
eesmärgile lähemale, vahendas AP.
Teadet laboris loodud elu kohta ootavad seda valdkonda tundvad eksperdid järgmise kolme kuni kümne aasta jooksul. "Sellest tuleb kõva uudis, millest kõik kuulevad," ennustas üks võidujooksus osalevaid teadlasi Mark Bedau Itaaliast.
"Esimene tehislik rakk, mida näeb vaid mikroskoobiga, ei pruugi teaduskaugetele inimestele erilist muljet avaldada, kuid me räägime tehnoloogiast, mis suudab fundamentaalselt muuta meid ümbritsevat maailma. Tegelikult ei tea me veel, mis seejärel juhtuma hakkab, seda on praktiliselt võimatu ennustada," ütles Bedau
"See looks võimaluse luua uusi kasulikke eluvorme ning kaotaks müstika, mis ümbritseb elu tekkimist ja meie rolli universumis," lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teadlased usuvad, et tehislikud eluvormid võivad tulevikus lahendada paljusid erinevaid maailma vaevavaid probleeme. Näiteks tõrjuda haigusi, tarbida ja viia ringlusest välja kasvuhoonegaase ning lagundada mürgiseid jäätmeid.
Tehiselu loomisel seisavad esialgu ees kolm suuremat takistust:
1. Vaja on rakumembraani, mis hoiaks kahjulikud molekulid eemal ning kasulikud üheskoos membraani sees, kus saaks toimuda paljunemine, mis on elule vältimatult omane tunnus.
2. Tuleb luua geneetiline süsteem mis kontrollib raku tegevust ning võimaldab sel paljuneda ja kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega
3. Vaja on ainevahetussüsteemi, mille läbi rakk hangib ümbritsevast keskkonnast toitu, toodab sellest energiat ning eritab mittevajalikke jääkprodukte.
Üks selle valdkonna juhtfiguure Jack Szostak Harvardi ülikoolist ennustab, et järgmise poole aasta jooksul antakse kellegi poolt teada, et esimese probleemi lahendamine pole suur probleem. Membraani loomiseks kasutavad teadlased rasvhappeid.
Ka järgmise probleemi osas on Szostak optimistlik. Meil on vaja DNA ehituskividest ehk nukleotiididest ehitada töötav geneetiline süsteem. Szostaki idee on lihtne – kui kaitsev membraan on loodud, siis tuleb lihtsalt lisada õigeid komponente õiges vahekorras ning loota, et Darwini evolutsioon võtab tööjärje üle.
"Me pole kuigi osavad asjade loomisel, kuid lastes evolutsioonil oma tööd teha, on meil võimalik pärast uurida, mis ja kuidas juhtus," ütles Szostak.
Hetkel kuum
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Artikkel jätkub pärast reklaami
Steve Benner Gainesville'i ülikoolist läheneb aga probleemile teistmoodi. Tavaline DNA sisaldab nelja lämmastikalust: adeniini, tsütosiini, guaniini ja tümiini (tuntud ka kui A,C,G,T), mis omavahel paardudes moodustavad DNA selgroo. Benneri sooviks on lisada olemasolevale alfabeedile veel kaheksa uut lämmastikalust.
Paljud inimesed muretsevad, et uued eluvormid võivad hakata amokki jooksma ning laboritest plehku pannes kõikjale levida, kuid Bedau sõnul on selline hirm vähemalt esialgu täiesti alusetu. "Kui tehiselu on loodud, on ta väga nõrk ja abitu. On suur saavutus kui me suudame teda labori ideaalseis tingimustes tund aega elus hoida," ütles ta. "Kuid seda, et nad jooksu paneksid ja maailma üle võtaksid, ei suuda ma kuidagi uskuda."