Tehiselu saab teoks

DNA-järjestus põhineb bakteri Mycoplasma genitalium genoomil, millest jäeti alles vaid elu jaoks hädavajalikud järjestuselõigud, jättes välja kogu genoomist pea viiendiku. Täielikult sünteetilise kromosoomi, mida teadlased on hakanud kutsuma Mycoplasma laboratorium, koostisesse kuuluvad ka erinevad märgised, mis aitavad geenilõike ära tunda.

Seejärel siirdatakse DNA elavasse bakterisse, kus see lõpuks peaks bakteriraku kontrollimise üle võtma, muutudes niiviisi uueks eluvormiks. Teadlased on juba edukalt viinud sel viisil ühe bakteri DNA teise bakteri genoomi, muutes niiviisi bakteriraku teiseks bakteriliigiks. Venteri sõnul on ta täiesti kindel, et sama tehnoloogia ei vea neid alt ka tehisliku kromosoomiga.

Uus eluvorm sõltuks oma paljunemises ja ainevahetuses juba olemasolevast bakterirakust, millesse ta DNA on sisestatud. Seega ei saa me rääkida täiesti tehislikust eluvormist. Kuid sellele vaatamata on DNA see, mis rakku kontrollib, ning just seda nimetatakse elu ehituskiviks.

Kanada bioeetik Pat Mooney sõnul on selliste katsete tagajärgede hindamiseks vaja põhjalikku arutelu ja riskide hindamist. „Venter on loonud raamistiku, mille peale võib ehitada ükskõik mida. Tegemist võib olla olulise läbimurdega uute ravimite loomisel, kuid samas on nii võimalik toota ka senistest veelgi hirmsamaid biorelvi.”

Venteri arvates on disainitud genoomidel tohutu positiivne potentsiaal, kui vastav tegevus on reguleeritud ja kindla kontrolli all. Pikas perspektiivis loodab ta tehislikelt eluvormidelt osalemist kliimamuutuste vastases võitluses, viies atmosfäärist välja süsinikdioksiidi, või siis abi suhkrust butaani ja propaani tootmisel.

„Me ei karda tegeleda oluliste asjadega lihtsalt seepärast, et need avalikust köidavad ja et võib tekkida vastuseis,” ütles Venter. „Tegeleme suurte ideedega. Sellise teemaga tegeledes tekib loomulikult palju vastaseid.”