Et täna sündivale lapsele haridus kindlustada, võiks Mandre sõnul igal kuul säästa 1000 krooni ja see lapse kindlustusfondi paigutada. "See raha peaks katma kõik hariduse omandamisega seotud kulud," selgitas ta.
Ka soovitas ta igakuist makset suurendada, kui sissetulekud kasvavad. "Inimesed peaksid 10% oma sissetulekust säästma - kas siis lastele koguma või pensioni kolmandasse sambasse paigutama," lisas ta.
Mainori Kõrgkooli rektor Mati Lukas ütles Mandre juttu kommenteerides, et riik lihtsalt ei jõua nõudluse kasvades piisavalt haridust rahastada.
"Kui teaduspõhine majandus kasvab, jõuab rohkem noori keskkooli ja ka kõrghariduseni. Haridus on tänapäeval kapital ehk investeering, mis tasub ära," ütles Lukas.
Maailmas rahastatakse 63% haridusest riiklikult, ülejäänud 37% rahastab erasektor. Vaid Kreekas, Taanis, Norras ja Soomes maksab riik 95% hariduse eest.
"Viimasel kümnendil on erafinantseerimise maht kasvanud. Riik lihtsalt ei jõua piisavalt raha juurde anda, sest järjest rohkem inimesi läheb kõrgkooli. Kõrgharidus on massiharidus, mitte elitaarne nähtus," selgitas Lukas.
Tudengite arv kasvab hoolimata sellest, et sündimus langeb. "Tundub uskumatu, kuid inimesed omandavad teist kõrgharidust. Näiteks Mainori Kõrgkooli astus inimene, kes omandab Tartus doktorikraadi," näitlikustas Lukas uut trendi.