• OMX Baltic−0,42%297,09
  • OMX Riga0,4%867,99
  • OMX Tallinn−0,13%1 958,56
  • OMX Vilnius−0,26%1 164,64
  • S&P 500−1,2%5 494,29
  • DOW 30−0,8%40 204,07
  • Nasdaq −1,62%17 178,05
  • FTSE 1000,37%8 494,85
  • Nikkei 2250,57%36 045,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,81
  • OMX Baltic−0,42%297,09
  • OMX Riga0,4%867,99
  • OMX Tallinn−0,13%1 958,56
  • OMX Vilnius−0,26%1 164,64
  • S&P 500−1,2%5 494,29
  • DOW 30−0,8%40 204,07
  • Nasdaq −1,62%17 178,05
  • FTSE 1000,37%8 494,85
  • Nikkei 2250,57%36 045,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,81
  • 06.09.07, 13:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Roheline tehnoloogia osutub kullaauguks

Varem olid suurettevõtted valdavalt hirmul, et võitlus kliimamuutuse vastu võib neile suuri summasid maksma minna, kuid viimasel ajal on nende mõtteviisis toimunud teatud nihe. Roheline on ju ka raha ehk dollarite värv ning just seda rohelise tehnoloogia taga nähaksegi.
USA, Euroopa ja Jaapan peavad meeleheitlikku võidujooksu, et lõigata võimalikult enam kasu ärist, mille väidetavaks eesmärgiks on meie koduplaneedi päästmine. Londonist on saanud rahvusvahelise multimiljardilise käibega süsinikuturu keskus, kus kaubeldakse süsinikdioksiidi emissiooni kvootidega, vahendas AP.
Silicon Valley juhib aga jahti investorite rahale, kes on otsustanud panustada rohelisele tehnoloogiale. Mitmete ekspertide sõnul meenutab see üheksakümnendate lõpu dot-com mulli ja selle lõhkemine võib kujuneda lõpuks sama valusaks.
Nagu iga teinegi äri, on ka roheline äri täis riske. Näiteks naftahinna langus paneks suurele osale rohelise tehnoloogia arendamisele keskendunud ettevõtteist saatusliku põntsu.
Veelgi tähtsam on aga see, et maailma juhtivate riikide valitsused oleksid otsustavad süsinikdioksiidi emissiooni vähendamise osas. Käesoleva aasta detsembris toimub Balil Indoneesias ÜRO tippkohtumine, kus loodetakse sõlmida uus kliimalepe, mis asendaks senise suhteliselt kasutuks osutunud Kyoto protokolli.
Seniks aga võimaldab võitlus globaalse soojenemisega olla investoritel ühtaegu nii idealistlik kui ka ahne. "Kõik üritavad hüpata rongile," väitis Milo Sjardin uurimisasutusest New Energy Finance.
Londonist on aga kujunenud maailma süsinikuturu keskus, mis on üks kiiremini kasvavaid valdkondi finantsvahenduses. Süsinikuturg loodi, kui Euroopa Liidu riigid ratifitseerisid 2005. aastal Kyoto protokolli, mis näeb ette võimaluse kaubelda süsinikukvootidega.
Süsteem peaks motiveerima riike ja ettevõtteid vähem süsinikdioksiidi õhku paiskama. Kui nad emiteerivad vähem, kui neile antud kvoot lubab, siis võivad nad selle vahe maha müüa kellelegi teisele, kes arvab, et tal on odavam osta omale suurem kvoot kui investeerida rohelisemasse tehnoloogiasse.
Eelmisel aastal kaubeldi kvootidega kokku 30,4 miljardi dollari väärtuses, see tähendab 1,6 miljardit tonni süsinikdioksiidi.
USA lükkas Kyoto protokolli tagasi, kuid näiteks California osariik on võtnud endale siiski kohustuse CO2 väljalaset vähendada. Usutakse, et California eeskujule järgnevad peagi mitmed teisedki osariigid.
Vaatamata sellele, et USA on tõrges CO2 emissiooni piiramises, on nad aga vaieldamatult maailmas liidrikohal rohelise tehnoloogia väljatöötamises. See hõlmab paljusid erinevaid energiatootmisviise, nagu tuul, päike, biokütused, energiasäästutehnoloogiad, kütuseelemendid ja loodete energia.
"General Electric on maailmas liidrikohal selliste tehnoloogiate väljatöötamisel, mis aitavad üheaegselt säästa energiat ja teha raha," ütles Dr Andrew Dlugolecki Perthis Šotimaal tegutseva konsultatsioonifirmast, mis uurib kliimamuutuse ja finantssektori seoseid.
Dlugolecki sõnul on nii autotootjad, naftafirmad kui ka elektritootjad investeerimas rohelistesse tehnoloogiatesse suuri summasid. "Ka Silicon Valley riskikapital on sellesse ärisse sukeldunud, lootes uute revolutsiooniliste tehnoloogiliste lahenduste esilekerkimisele ning rohelise tehnoloogia hindade kukkumisele, mis lubaks seljatada senised energiahiiud."
Osa ettevõtjaid üritab leida alternatiive naftale ja kivisöele ehk laiemalt fossiilseile kütustele, teised aga üritavad leida mooduseid nende efektiivsemaks kasutamiseks. Paljud investorid aga viivad raha taastuvenergiasse, sest näiteks Hiina ja üle kahekümne USA osariigi on seadnud eesmärgiks toota kindel protsent vajaminevast energiast just taastuvatest ressurssidest.
New Energy Finance, mis hoiab silma peal kõigel, mis puudutab raha ja rohelist tehnoloogiat, väidab, et 2006. aastal on rohelisse tehnoloogiasse investeeritud summa võrreldes 2005. aastaga kahekordistunud. Suurem osa investeeritud rahast on pärit USAst.
Ka Deloitte Touche poolt 2006. aastal Ameerikas, Euroopas ja Aasias läbiviidud globaalse riskikapitali uuring kinnitab, et investoritel on usku rohelisse tehnoloogiasse. Teist aastat järjest valisid investorid rohelise tehnoloogia kui kõige tõenäolisema sektori, kuhu suunatav rahahulk kõige enam kasvab.
See aga on investoritele ühtlasi ka ohumärgiks. "Suur hulk raha jahib mitte nii väga suurt hulka ideid, mistõttu tõusevad hinnad kiiresti. Seetõttu võib riskikapitali ja hedge-fondide raha kuhjumine tekitada järgmise suure börsimulli," ütles Dlugolecki.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele