Laps on ahvist targem. Mõnikord

Uuringus, milles võrreldi väikelaste ja šimpanside ning orangutangide võimeid, selgus, et kaheaastaste laste õppimisvõime ületab ahvide oma, teatas Reuters.

Tehti katse, kus teadlane näitas lastele ja ahvidele, kuidas avada toitu sisaldavat plastiktoru. Lapsed vaatasid ning tegid järele. Šimpansid ja orangutangid üritasid toru lihtsalt puruks lüüa või seda hammaste vahel katki rebida.

Euroopa teadlased tegid rea selliseid kolm kuni viis tundi kestvaid individuaalseid teste. Katsealusteks olid 105 kaheaastast last ning Aafrikas ja Indoneesias varjupaikades elavad 106 šimpansi ning 32 orangutangi.

"Mitmed katsed võimaldasid meil teada saada, kus on sarnasused, kus erinevused," ütles Saksamaal Leipzigis asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlane Josep Call Reutersile.

Teadlased loodavad, et värsked avastused võimaldavad heita pilku inimese kognitiivsete oskuste arengule. Inimese aju on kolm korda suurem, kui meie ahvidest lähisugulastel. Šimpansid on inimesele geneetiliselt kõige lähemad, orangutangid jäävad veidi kaugemale.

Selgus, et lapsed edestasid ahve ka mitteverbaalse suhtluse mõistmises, kopeerisid edukalt teise inimese probleemilahendusi ning mõistsid teise kavatsusi.

Samas oli ahvide ja põnnide vahel üsna vähe erinevusi füüsilisi kognitiivseid oskusi kontrollivates katsetes, kus oli tegemist koguste või põhjustega.

"Kaheaastase lapse kognitiivsed oskused vähemalt füüsilisel poolel on tegelikult samal tasemel kui inimese ja šimpansi ühistel eellastel umbes kuue miljoni eest, aga sotsiaalsed oskused on juba vaid inimliigile omased," kirjutasid teadlased ajakirja Science värskes numbris ilmunud artiklis.