Euroopa teadusvolinik: teadus on lõbus

"Eesti on kindlasti liikumas õiges suunas. Selles suunas, mis sai kokku lepitud Lissaboni paktiga. Näiteks on Eestil olemas dokument nimega teadmistepõhine majandus 2007-2013, mida teistel riikidel pole," kiitis volinik Eesti edusamme.

Selleks, et säilitada elukvaliteeti on tema sõnul kaks võimalust: kärpida kulusid või suurendada tootlikkust. "Kulusid me kärpida ei taha, sest siis langeksid palgad ja väheneks sotsiaalne kindlustatus, mille üle me nii uhked oleme. Ka võiks kulusid kärpida keskkonna arvel, kuid see ei oleks jätkusuutlik" ütles volinik aripaev.ee-le.

Jääb vaid tootlikkuse tõstmine. "Selleks tuleb investeerida haridusse, innovatsiooni, uurimisse ja arendamisse," ütles Potocnik. Et edukas olla, on vaja kannatlikkust ja järjepidevat investeerimist. Uurimine on riskantne ala. "Kuid ilma investeeringuteta ei saa kunagi ühtegi vastust, hoolimata sellest, et osad investeeringud viivad tupikusse. Kuid ka see on vastus, sest siis teab, et see oli vilets idee," arvas volinik.

Potocniku sõnul ei ole oluline, kes maailmas on innovatsiooni alal esirinnas. "Maailm muutub kiiresti, Hiina ja India arenevad kiiresti. Kuid ei ole oluline, kes on parim, sest kliima soojenemine, toidupuudus, haigused ja energeetika on globaalsed probleemid, mida me peame lahendama koos," lisas ta.

Potocniku sõnul on Eesti valinud õige tee. "Eestis on investeeringud teadusesse kasvanud 1,3%ni SKPst, kuid euroopa keskmine on 1,8% ja Soomes on 4%, nii et pikk tee on veel ees," lisas ta. "Siin on siiski veel teadlaste puudus, mis on mõistetav, sest uuringute ja investeeringute tase on madal," lisas ta.

Ka on probleemne erasektori osa valdkonna rahastamises. "Ideaalis peaks erasektor rahastama 2/3 uurimistest ja arendamistest, Euroopa keskmine on 54%, mida on vähe ja Eestis on see osakaal alla 50%," selgitas volinik.

Et, teadust atraktiivsemaks teha tuleb noortele selgeks teha, et see on lõbus. "Kui saad teadlaseks, kohtud huvitavate inimestega, reisid palju ja annad oma panuse maailma arengusse," ütles volinik, kelle poeg õpib kunsti. "Inimeste matemaatika, füüsika jne juurde meelitamiseks tuleb toetada neid alasi, et tekiks veel suurem nõudlus ja inimesed, tunneksid, et neid väärtustatakse," lisas ta.

Ka ei tasu voliniku sõnul karta ajude äravoolu. "Tegemist ei ole ajude äravooluga vaid helgete peade ringlusega, mis on hädavajalik," selgitas ta. Kui teadlasi kuskil kinni hoida on see tema sõnul teaduse surm. "Tähtis on koostöö. Ameerikasse kolinud teadlane ei ole Euroopa jaoks kadunud, ta võib teha siinsete kolleegidega koostööd, mis võib ta tagasi meelitada. Teisest küljest soovivad ameeriklased järjest rohkem Euroopa programmides tööd teha," selgitas ta.