Kohvik-kontor loob uudse töökeskkonna

Mobiiliteenuseid arendava OÜ Mobi Solutions juhatuse liige Rain Rannu töötab sageli kontorist väljas. Umbes pool nädalat teeb ta tööd Tartus asuvas firma kontoris, kahel päeval kasutab aga kontorina pealinna WiFi-kohvikuid. "See pole pelgalt isiklik eelistus - Tallinnas leiab aset enamik ärikohtumisi, kuid firmal seal kontorit pole," selgitab Rannu.

Tema jaoks on kohvik töötamiseks mitmel põhjusel parem kui kodu. "Kohvikus saab väga edukalt klientidega kohtuda, kodus mitte. Kohvikus on parem kohv, mugavam süüa," loetleb ta. Rannu toonitab ka seda, et kohvikus on kerge luua õiget tööatmosfääri.

Rannu pole Mobis ainus, kes WiFi-kohvikutes töötamise võimalust kasutab. Harv ei ole juhus, kui Tallinna WiFi-kohvikutes teeb tööd veel üks-kaks Mobi töötajat, üldiselt müügiinimesed. Firmal on Vilniuses üks inimene, kes töötab enamiku ajast kodus, aga klientidega kohtub ikka kohvikutes.

Veebilehe wifi.ee eestvedaja Veljo Haamer on enda sõnul käinud Eestis läbi rohkem kui tuhat WiFi leviala. Kontorit tal pole, töö toimub kohvikutes ja klientide juures. Lemmikkohvikuna nimetab Haamer Mauruse pubi Tallinna keskraamatukogu keldris.

Kogenud WiFi-kasutajana soovitab Haamer pöörata tähelepanu traadita andmeside turvalisuse teemale. Ta hoiatab, et WEP- ja WPA-krüpteeringud ei taga piisavat turvalisust, kuna need on kergesti lahti häkitavad. "Turvalisuse tagab VPNi ehk privaatvõrgu kasutamine," annab Haamer nõu.

Privaatvõrgu kasutaja loob oma serverisse tunnelühenduse, mille kaudu saab turvaliselt andmeid edastada.

"Tartu kesklinnas asuvat Pierre'i kohvikut külastab päevas keskmiselt kümme sülearvutiga inimest," hindab juhataja Ave Svarts. Mõnel päeval leidub kohvikus ka selliseid kliente, kes töötavad sülearvutiga terve päeva.

Svarts tunnistab, et sülearvutiga kliendid pole Pierre'i kohvikus alati kõige usinamad tellijad. "See on ka loomulik - kui tööd teed, on halb süüa," jääb Svarts mõistvaks. Ta kahtlustab siiski, et WiFi pakkumine kohvikule rahaliselt ära ei tasu.

Internetikasutajate ja kohviku heaks läbisaamiseks on vajalik mõlema poole koostöö, teab Svarts rääkida. "Kui arvutikasutaja ei taju kohvikus halba suhtumist, on ta ka lahkem oma raha meile jätma ning tagasigi tulema," usub kohviku juhataja. Samas ei karda Pierre'i kohviku teenindajad vajadusel arvutikasutajatele märku anda, kui nende lauda on vaja mõne suurema seltskonna jaoks.

Ühena esimestest hakkas Tartus avalikku WiFit pakkuma Wilde pubi, mille vahetuse vanem Reena Schmidt peab arvutiga kohvikus töötaval inimesel normaalseks tellida tunnis vähemalt üks kohv. Schmidt tunnistab, et kohvikusse kauaks passima jäänud kliendid ei jää teenindajaile kunagi kahe silma vahele. Samas ei aeta kedagi ka minema, sest otseselt ei sega arvutikasutajad kedagi.

Võtame neid ikka nagu tavalisi kliente, räägib Schmidt. "Nii palju sülearvutitega inimesi meil ei käi, et WiFi kasutamist kuidagi piirata tuleks," lisab ta.

Autor: Tõnn Sikk