OECD kritiseerib haridusraha raiskamist

Õpilaste tänaseid tulemusi võiks saada 30% väiksemate kuludega, kui võtta kasutusele paremad õpetamismeetodid ning juhtida koole efektiivsemalt. Teisalt võiks sama rahaga saada 22% paremaid tulemusi, kui kõik haridusasutused oleksid niisama efektiivsed kui maailma kõige efektiivsemad koolid, vahendab raportit Financial Times.

Iga-aastane "Education at a Glance" raport vaatleb tänavu 24 riiki ning annab halvima hinde USA ja Itaalia koolidele. Kulud on suurimad, kuid tulemused kõige nigelamad. Samas Austraalia, Kanada ja Jaapani õpilased on näidanud paremaid tulemusi kui kulutuste suuruselt võiks eeldada.

OECD riikidest on USA hariduskuludelt teisel kohal, kuid aastal 2004. läks neist summadest õpetajate palkadeks vaid 55%. OECD keskmine on 63,5%. Haridussüsteemi muu personal, kes otseselt ei õpeta, sai 25,7% rahast. OECD riikides on sama näitaja keskmiselt 15,5%.

Püüdes "teadmistepõhise majanduse" suunas kulutavad rikkad riigid haridusele rohkem kui kunagi varem ning on ajavahemikul 1995-2004 suurendanud hariduskulutusi 41%. Raport nendib samas, et "koolituse kvaliteet on laias laastus samaks jäänud, küll aga on tõusnud sisendite hinnad".

Erinevalt teistest elukutsetest ei ole haridussektor end "sisemiselt uuendanud". See on endiselt tööjõumahukas ning õpetajate palgad kasvavad tihtipeale eelkõige ametis oldud aastate järgi.

OECD raporti järgi ei kasutanud ka erakoolid oma raha riigikoolidega võrreldes targemini.