Missioonidel käivad sõdurid hiilgavad hea vaimse tervisega

Erinevalt lääne kolleegidest ei esine ohtlikelt välismissioonidelt tagasi pöörduvatel Eesti kaitseväelastel pea mingeid probleeme vaimse tervisega; kaitseväe psühholoogide hinnangul on statistika siiski petlik.

Kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Kanada relvajõudude kogemus näitab, et Iraagist ja Afganistanist tagasi pöörduvate sõdurite seas esineb posttraumaatilise stressi juhtumeid 10 kuni 20 protsendil, siis Eestis on see näitaja null, kirjutas Postimees.ee.

Samas on aastate jooksul välismissioonidel teeninud mitu tuhat kaitseväelast, ja viimastel aastatel on sajad sõdurid teeninud ka maailma kõige kuumemates sõjapiirkondades – Iraagis Bagdadi ümbruses ja Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis.

Hiljuti Afganistanis vaatlusreisil käinud kirurgiharidusega reservkapten Tiit Meren selgitas seda fenomeni ühest küljest asjaoluga, et Eesti missioonisõdurid ongi vastupidavamad, parema vaimse tervisega ja läbinud tihedama valikusõela kui lääne suurriikide sõdurid.

"Erinevalt ameeriklaste 12–15 kuust kestab Eesti sõduri missioon korraga vaid kuus kuud, samuti valitakse meil missioonile minejaid hoolikamalt ning ei käida supermarketites värbamiskampaaniaid tegemas ega ülikoolist väljavisatud tudengeid värbamas," loetles Meren põhjuseid, miks Eesti sõduritel vaimse tervisega probleeme ei tundu olevat.