Järgmisena sureb välja inimene?

OMX Baltic0,1%317,31
OMX Riga−0,17%960,99
OMX Tallinn0,12%2 204,35
OMX Vilnius0,07%1 493,8
S&P 500−0,44%7 552,25
DOW 30−1,19%51 473,59
Nasdaq −0,01%25 978,48
FTSE 1000,28%10 688,47
Nikkei 2250,69%63 923
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,66

OMX Baltic0,1%317,31
OMX Riga−0,17%960,99
OMX Tallinn0,12%2 204,35
OMX Vilnius0,07%1 493,8
S&P 500−0,44%7 552,25
DOW 30−1,19%51 473,59
Nasdaq −0,01%25 978,48
FTSE 1000,28%10 688,47
Nikkei 2250,69%63 923
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,66

Keskkonnateemadel tundub ilmuvat ainult halbu uudiseid. Ei tule midagi paremat siitki. ÜRO poolt avaldatud raporti kohaselt pole väljasuremisohus ainult muud liigid, vaid ka inimene ise.

Keskkonnauudistest ülevaate tegemine pole just lõbus töö: pidevalt saab lugeda artikleid väljasurevatest jääkarudest või hävinud kalavarudest või mõnest kadunud putukaliigist.

ÜRO keskkonnaprogrammi raport GEO-4 (Global Environment Outlook) jätkab halbade uudiste rida. Pea 400 erialateadlase poolt koostatud raporti kohaselt ületab rahvastik oma tarbimisega kaugelt Maa poolt pakutavad varud, vahendas ArsTechnica.

Uurimused näitavad, et kalavarud merevees vähenevad ülepüügi tõttu. Samal ajal hävitab soojenev kliima korallrahusid, bioloogilise mitmekesisuse üht põhiallikat. Lisaks loovad põllumajanduslikud heitveed meres hiiglaslikke hapnikuvabu alasid, kus aeroobne elu on võimatu. Merest pärineva toidu tarbimine on 1961. aastast alates kolmekordistunud ning kalapüügi subsideerimine muudab kalastamise tulusaks isegi siis, kui see enam tegelikult arukas pole. Paljud kalaliigid on välja püütud määrani, kust need enam taastuda ei suuda.

Ookeanid pole ainuke veega seotud probleem. Muret peaks tundma ka vähenevate mageveevarude pärast. Mageveereservuaarid reostuvad, saastunud joogivesi on maailma üks levinuim surmapõhjus. Raporti kohaselt kasutatakse praegu kättesaadavatest mageveevarudest juba 70 protsenti niisutussüsteemides, järjest kasvava inimühiskonna nõudmiste rahuldamiseks peaks see arv järgmise viiekümne aastaga kahekordistama.

Kliima soojenemise tõttu on sademeterežiim juba muutunud. Biosfääris on rohkesti mitmesuguseid tööstuslikke saasteaineid alates raskmetallidest ja lõpetades orgaaniliste ühenditega, mis tähendab, et peagi jõuavad need ained ka meie toidulauale. Kuigi selliste probleemide all kannatavad eelkõige maailma vaesemad piirkonnad, ei saa tööstusriigid silmi sulgeda.

Vastavalt erinevatele uuringutele kasutab inimkond Maa pakutavaid ressursse jätkusuutmatult. Praegu kasutatakse umbes kolmandiku võrra rohkem, kui Maal oleks võimalik kiirelt taastada. Põhitarbimine toimub kõrgelt arenenud riikides, kus elab praegu vaid kuuendik maailma rahvastikust. Kuigi ka Hiina ja India arenevad kiiresti, pole võimalik, et sealsed inimesed hakkaksid elama sama hästi kui eurooplased või ameeriklased, sest ressursse lihtsalt ei jagu.

Maa inimkond on piltlikult öeldes kaugelt ületanud oma krediitkaardilimiidi ning peab varsti hakkama võlgu tasuma. Kui kõik maailma riigid üheskoos midagi väga kiiresti ette ei võta, oleme GEO-4 raporti kohaselt peagi jõudmas paika, kust pole võimalik enam tagasi pöörduda.

Selliste globaalsete kokkulepeteni jõudmine on ülikeeruline. Teele jäävad ristipõiki ette rahvuslikud huvid ning poliitika, millele lisandub inimeste lühinägelikkus ning hoolimatus – pärast meid tulgu või veeuputus. Rahvaarv aga kasvab meeletu kiirusega.

Järgmisena sureb välja inimene?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised