- OMX Baltic0,06%297,22
- OMX Riga−1,36%903,6
- OMX Tallinn0,03%2 036,34
- OMX Vilnius0,27%1 217,91
- S&P 500−0,29%6 449,8
- DOW 300,08%44 946,12
- Nasdaq −0,4%21 622,98
- FTSE 100−0,42%9 138,9
- Nikkei 2251,71%43 378,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,75
- OMX Baltic0,06%297,22
- OMX Riga−1,36%903,6
- OMX Tallinn0,03%2 036,34
- OMX Vilnius0,27%1 217,91
- S&P 500−0,29%6 449,8
- DOW 300,08%44 946,12
- Nasdaq −0,4%21 622,98
- FTSE 100−0,42%9 138,9
- Nikkei 2251,71%43 378,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järgmisena sureb välja inimene?
Keskkonnateemadel tundub ilmuvat ainult
halbu uudiseid. Ei tule midagi paremat siitki. ÜRO poolt avaldatud raporti
kohaselt pole väljasuremisohus ainult muud liigid, vaid ka inimene ise.
Keskkonnauudistest ülevaate tegemine pole just lõbus töö: pidevalt saab lugeda artikleid väljasurevatest jääkarudest või hävinud kalavarudest või mõnest kadunud putukaliigist.
ÜRO keskkonnaprogrammi raport GEO-4 (Global Environment Outlook) jätkab halbade uudiste rida. Pea 400 erialateadlase poolt koostatud raporti kohaselt ületab rahvastik oma tarbimisega kaugelt Maa poolt pakutavad varud, vahendas ArsTechnica.
Uurimused näitavad, et kalavarud merevees vähenevad ülepüügi tõttu. Samal ajal hävitab soojenev kliima korallrahusid, bioloogilise mitmekesisuse üht põhiallikat. Lisaks loovad põllumajanduslikud heitveed meres hiiglaslikke hapnikuvabu alasid, kus aeroobne elu on võimatu. Merest pärineva toidu tarbimine on 1961. aastast alates kolmekordistunud ning kalapüügi subsideerimine muudab kalastamise tulusaks isegi siis, kui see enam tegelikult arukas pole. Paljud kalaliigid on välja püütud määrani, kust need enam taastuda ei suuda.
Ookeanid pole ainuke veega seotud probleem. Muret peaks tundma ka vähenevate mageveevarude pärast. Mageveereservuaarid reostuvad, saastunud joogivesi on maailma üks levinuim surmapõhjus. Raporti kohaselt kasutatakse praegu kättesaadavatest mageveevarudest juba 70 protsenti niisutussüsteemides, järjest kasvava inimühiskonna nõudmiste rahuldamiseks peaks see arv järgmise viiekümne aastaga kahekordistama.
Kliima soojenemise tõttu on sademeterežiim juba muutunud. Biosfääris on rohkesti mitmesuguseid tööstuslikke saasteaineid alates raskmetallidest ja lõpetades orgaaniliste ühenditega, mis tähendab, et peagi jõuavad need ained ka meie toidulauale. Kuigi selliste probleemide all kannatavad eelkõige maailma vaesemad piirkonnad, ei saa tööstusriigid silmi sulgeda.
Vastavalt erinevatele uuringutele kasutab inimkond Maa pakutavaid ressursse jätkusuutmatult. Praegu kasutatakse umbes kolmandiku võrra rohkem, kui Maal oleks võimalik kiirelt taastada. Põhitarbimine toimub kõrgelt arenenud riikides, kus elab praegu vaid kuuendik maailma rahvastikust. Kuigi ka Hiina ja India arenevad kiiresti, pole võimalik, et sealsed inimesed hakkaksid elama sama hästi kui eurooplased või ameeriklased, sest ressursse lihtsalt ei jagu.
Maa inimkond on piltlikult öeldes kaugelt ületanud oma krediitkaardilimiidi ning peab varsti hakkama võlgu tasuma. Kui kõik maailma riigid üheskoos midagi väga kiiresti ette ei võta, oleme GEO-4 raporti kohaselt peagi jõudmas paika, kust pole võimalik enam tagasi pöörduda.
Selliste globaalsete kokkulepeteni jõudmine on ülikeeruline. Teele jäävad ristipõiki ette rahvuslikud huvid ning poliitika, millele lisandub inimeste lühinägelikkus ning hoolimatus – pärast meid tulgu või veeuputus. Rahvaarv aga kasvab meeletu kiirusega.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Tagasi Äripäeva esilehele