29. oktoober 2007
Jaga lugu:

Eesti Raudtee: enam hullemaks minna ei saa

Eesti Raudtee kaubavedude põhi on saavutatud ja tõenäoliselt läheb olukord tasapisi paremaks, ütles Eesti Raudtee esindaja aripaev.ee-le.

„Meie jaoks ei ole see uudis. Me oleme mitu kuud seda juba rääkinud,” kommenteeris Eesti Raudtee esindaja Urmas Glase statistikaameti teadet, et tänavu maist on kaubavedu raudteel pidevalt vähenenud, seda põhiliselt transiidi vähenemise tõttu.

Varem on Eesti Raudtee teatanud, et statistikaameti statistika paisutab kaubaveo tegelikku seisu. Praeguse statistika kohta märkis Glase, et transiidi osas on statistikaametil laias laastus õigus. "Meie number antud perioodi kohta on 8,8 mln tonni asemel 8,89 mln tonni. Eesti Raudteel veetud mahtude vähenemine oli 5,68 mln tonni aga statistikas on sees Maardu raudtee veod ning koos nendega ilmselt tuleb sarnane number ka välja. Meie võrdlus mullusega on samuti miinus 42%."

Glase sõnul läheb kaubavedude mahtude olukord siiski tasapisi paremaks. „Prognoosimine on muidugi tänamatu töö. Kellegi väljaütlemised siin ja seal võivad olusid muuta. Kõik komponendid ei sõltu meist,” vastas Glase küsimusele, kuidas kaubaveo mahud järgmisel aastal kasvavad või vähenevad. Glase sõnul on praegune saavutatud kaubavedude miinimumtase ja tõenäoliselt alla selle enam kaubavedu ei lange.

Eelmisel nädalal arutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi juhitud delegatsioon Hiinas Ningbos võimalikku transpordi- ja logistikaalast koostööd ning Ningbo sadama võimalikku investeeringut Tallinna Sadama sadamatesse operaatorina. Lepiti kokku, et Ningbo sadama ekspertide grupp saabub lähiajal Tallinna, et selleks investeeringuks eeltööd teha.

Kuigi Hiina ühe suurema sadama investeerimine Tallinna Sadama sadamatesse ei ole veel kindel, märkis Glase, et hiinlaste investeeringutest saaks kasu ka Eesti Raudtee. „Hiina kaup saaks liikuda Balti mere sadamatesse ja sealt edasi maismaad pidi Moskvasse ja mujale Venemaale,” kirjeldas Glase Eesti Raudtee võimalust saada kasu sellest kaubaveost. See tähendab aga Tallinna Sadama poolseid pingutusi, et kohanduda mahtudega, millega hiinlased arvestavad. „Tallinna Sadam peaks kaid ja platsid ette valmistama. Eesti Raudtee poolt oleksid struktuurid juba praegu valmis,” rääkis Glase, lisades, et kasu, mis Eesti Raudtee võiks saada koostööst hiinlastega, võiks tulla alles mitme aasta pärast.

Glase sõnul on Venemaal suur kaubavajadus ja oma tarbimiseks vajalikule kaubale Venemaa üldjuhul kätt ette ei pane. Seega ei oleks suurt ohtu, et Venemaa poliitika võiks ähvardada Hiina kauba liikumist läbi Eesti Venemaale.

Jaga lugu:
Hetkel kuum