Lahkuvad töötajad ja töökohad

Ees ootab majanduskeskkonna halvenemine, mis võib põhjustada olukorra, kus nii töötajad kui ka töökohad hakkavad Eestist lahkuma. Majandus jahtub kiire inflatsiooni tingimustes, mistõttu jätkub palkade suhteliselt kiire nominaalne kasv.

Töötajate lahkumise oht ähvardab ühelt poolt seepärast, et Lääne-Euroopas on palgatase kõrgem kui Eestis, teisalt seepärast, et majanduse jahtudes võib kasvada tööpuudus. Palgaerinevused eestlaste põhiliste migratsiooni sihtriikide Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Suurbritannia ja Iirimaaga on vähenenud, kuid 2006. aasta seisuga on nominaalpalkade keskmine ikkagi 4,8 korda kõrgem. Ostujõus nii suurt erinevust pole, kuna ka hinnad neis on kõrgemad ning maksukoormus suurem.

Suurimad on palgaerinevused mäe- ja tekstiilitööstuses - vahe on enam kui kuuekordne. Palkade erinevus on üks migratsiooni põhjustav tegur, seega on nendes harudes töötajate lahkumise oht suurim.

Lahkuda võivad ka need, kes majanduse jahtudes töö kaotavad. See ähvardab eelkõige nende harude töötajaid, kus tootlikkuse kasv on jäänud alla palkade kasvule, nt tekstiili-, naha- ja puidutööstus ning transport. Tööstuses on töötajate lahkumise oht oluliselt suurem kui teeninduses.

Eesti majandust ähvardab ka töökohtade lahkumine eelkõige Aasia riikidesse, kus ettevõtete tööjõukulud töötaja kohta on väiksemad kui Eestis. Nt Hiinas, Indias, Lõuna-Koreas, Malaisias ja Filipiinidel on need keskmiselt 2,3 korda madalamad (2006. aasta seisuga). Aastal 2000 oli tööjõukulude erinevus ainult 30%. Kui kiire palgakasv Eestis jätkub, kasvab ka töökohtade lahkumise risk.

Suurem on tööjõukulude erinevus puidutööstuses ja ehitusmaterjalide tootmises - enam kui kolmekordne. Neis harudes pole aga töökohtade väljaviimise oht kõige suurem, kuna suured transpordikulud sunnivad tootma sihtturgude läheduses. Plasti- ja tekstiilitööstuses on see oht reaalsem, sest seal on tootlikkuse kasv olnud tagasihoidlik (viimase kolme aasta keskmine vastavalt 3,5% ja 4,4%).

Lahendus peitub eelkõige tootlikkuse kasvus. Tootlikkuse kasv võimaldaks ettevõtteil konkureerida rohkem toodangu kvaliteedi, mitte hinnaga, ning sellisel juhul ei oleks palkade kiire kasv oluline probleem. See tagaks ka töökohtade säilimise kiire palgakasvu tingimustes.

Töökohtade säilimine ei tähenda ilmtingimata samade ametikohtade säilimist samades firmades, vaid eelkõige seda, et praegu tööga hõivatud leiavad rakendust ka tulevikus. Palkade kasv on aga vajalik selleks, et väheneks surve töötajate lahkumiseks Eestist.

Autor: Kristjan-Olari Leping