- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lahkuvad töötajad ja töökohad
Ees ootab majanduskeskkonna halvenemine, mis võib põhjustada olukorra, kus nii töötajad kui ka töökohad hakkavad Eestist lahkuma. Majandus jahtub kiire inflatsiooni tingimustes, mistõttu jätkub palkade suhteliselt kiire nominaalne kasv.
Töötajate lahkumise oht ähvardab ühelt poolt seepärast, et Lääne-Euroopas on palgatase kõrgem kui Eestis, teisalt seepärast, et majanduse jahtudes võib kasvada tööpuudus. Palgaerinevused eestlaste põhiliste migratsiooni sihtriikide Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Suurbritannia ja Iirimaaga on vähenenud, kuid 2006. aasta seisuga on nominaalpalkade keskmine ikkagi 4,8 korda kõrgem. Ostujõus nii suurt erinevust pole, kuna ka hinnad neis on kõrgemad ning maksukoormus suurem.
Suurimad on palgaerinevused mäe- ja tekstiilitööstuses - vahe on enam kui kuuekordne. Palkade erinevus on üks migratsiooni põhjustav tegur, seega on nendes harudes töötajate lahkumise oht suurim.
Lahkuda võivad ka need, kes majanduse jahtudes töö kaotavad. See ähvardab eelkõige nende harude töötajaid, kus tootlikkuse kasv on jäänud alla palkade kasvule, nt tekstiili-, naha- ja puidutööstus ning transport. Tööstuses on töötajate lahkumise oht oluliselt suurem kui teeninduses.
Eesti majandust ähvardab ka töökohtade lahkumine eelkõige Aasia riikidesse, kus ettevõtete tööjõukulud töötaja kohta on väiksemad kui Eestis. Nt Hiinas, Indias, Lõuna-Koreas, Malaisias ja Filipiinidel on need keskmiselt 2,3 korda madalamad (2006. aasta seisuga). Aastal 2000 oli tööjõukulude erinevus ainult 30%. Kui kiire palgakasv Eestis jätkub, kasvab ka töökohtade lahkumise risk.
Suurem on tööjõukulude erinevus puidutööstuses ja ehitusmaterjalide tootmises - enam kui kolmekordne. Neis harudes pole aga töökohtade väljaviimise oht kõige suurem, kuna suured transpordikulud sunnivad tootma sihtturgude läheduses. Plasti- ja tekstiilitööstuses on see oht reaalsem, sest seal on tootlikkuse kasv olnud tagasihoidlik (viimase kolme aasta keskmine vastavalt 3,5% ja 4,4%).
Lahendus peitub eelkõige tootlikkuse kasvus. Tootlikkuse kasv võimaldaks ettevõtteil konkureerida rohkem toodangu kvaliteedi, mitte hinnaga, ning sellisel juhul ei oleks palkade kiire kasv oluline probleem. See tagaks ka töökohtade säilimise kiire palgakasvu tingimustes.
Töökohtade säilimine ei tähenda ilmtingimata samade ametikohtade säilimist samades firmades, vaid eelkõige seda, et praegu tööga hõivatud leiavad rakendust ka tulevikus. Palkade kasv on aga vajalik selleks, et väheneks surve töötajate lahkumiseks Eestist.
Autor: Kristjan-Olari Leping
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele