Piirijaam Kagu-Eesti arengumootoriks?

Koidula raudteepiiripunkti rajamise teema on üsna pika habemega lugu.

Kui objekti alles projekteeriti, jõuti Eesti Raudtee erastada ning sellega ära rikkuda Euroopa Liidu poolse rahastamise skeem. Siis tekkis tüliõunaks asjaolu, et riik saab Koidula raudteejaamast rohkem kasu kui raudteefirma, kellelt oodati suuri investeeringuid.

Nüüd on erastamisviga parandatud ja otsustatud, et asi väärib abirahadest loobumist ning polegi vaja uue rahastamisskeemi väljatöötamisele aega raisata. Saame ise hakkama ja piiratud abirahad võivad minna muudele Eestile vajalikele objektidele.

Õige, Koidula raudteejaama kasulikkuse mõju ulatub palju kaugemale nii Värska valla kui ka Eesti Raudtee huvidest. Moskva suunas minev raudteetrass on Pihkva ja Novgorodi oblastis palju vähem koormatud kui Leningradi oblasti transpordi infrastruktuurid. Tartlased ootavad ammu, et normaalset linnaelu häiriv raudteekaubajaam koos tollipunktiga sealt ära koliksid. Paljud inimesed mäletavad, et Tartust sai veel paarkümmend aastat tagasi Pihkvasse ja ka edasi Moskvasse reisirongiga sõita.

Soomes kerkis Kouvola raudteesõlme ümber moodne linn. Seal võetakse vastu umbes 1000 raudteevagunit kaupa päevas ja tuhanded inimesed tegelevad sellega, et neid kaubakoguseid teenindada, st ladustada, hoiustada, ümber komplekteerida, ümber vormistada, laadida, edasi saata jne, jne. Soomlased töötavad, venelased maksavad. Selle saavutamiseks tegid riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus sihipärast ning mõtestatud koostööd.

Euroopa Liidu kogemus näitab, et seal, kus on välispiir ja kaubavood, arenevad välja ka teeninduskeskused. Venemaale suunduvate kõrge väärtusega kaupade transiidile keskendumine on kasulik ja tulus äriettevõtmine.

Koidula on praegu jumalast üsna unustatud paik, kui mitte arvestada paarikümmet üle piiri veerevat kaubarongi ja kilomeetripikkusi veoautode järjekordi maanteeservas. Aga läbi Eesti kulgevate konteinervedude hulk on hakanud nafta- ja söevedudest erinevalt jõudsalt kasvama. Me räägime vajadusest muuta transiidi geograafiat ja vedude nomenklatuuri, püüame siia meelitada Hiina ning Skandinaavia kaupu. Nüüd peaks ka Koidula hakkama tasapisi kaardile kerkima, sest kus veel peaks moodsat logistikateenust pakkuma kui mitte Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni piiril?

Muidugi ei tule Koidula üksi toime logistikalinnaku loomisega ja seda pole vajagi.

Vaja oleks võtta šnitti põhjanaabritelt soomlastelt, kuidas ilma asjatute kemplemisteta korraldada kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtluse koostöö, et tagada süstemaatiline, strateegiast lähtuv tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks.

Soome kogemus näitab sedagi, et ühise läbimõeldud tegevuse abil on võimalik saavutada isegi rahastamist ja toetust. On ju Koidulaga seotud mitu huvitavat märksõna, mis ELi koridorides muutuvad võlusõnadeks - regionaalne areng, piiriülene kaubandus, modaalne nihe ehk vedude suunamine autotranspordilt raudteele jms.

Ent mõtlemiseks pole enam aega palju jäänud - piirijaam on mõne aasta pärast valmis.

Autor: Heldur Vaher