30. oktoober 2007 kell 10:21

Valgus – vähiravi suurlootus

Vähiravimeid on võimalik muuta palju efektiivsemaks, kui neid ultraviolett-kiirguse abil juhtida.

Monoklonaalsete antikehade kasutamine vähiravis on väga perspektiivne, kuid paraku ründavad need ka terveid kudesid.

Suurbritannia Newcastle’i ülikooli teadlased teatasid ajakirja ChemMedChem vahendusel, et nad on loonud antikehad, mis reageerivad valgusele. Ultraviolettkiirgust kasutatakse vaid kasvaja piirkonnas antikehade aktiveerimiseks.

Vähk on eriline, sest inimorganismis ei teki vähi suhtes antikehi, mis ise kasvaja vastu võitlusse asuksid. Paljude teiste haiguste vastu võitleb organism ise antikehi tootes. Niisiis jääb üle loota monoklonaalsete antikehade peale, kirjutas BBC.

Antikehad kas ründavad kasvajat või stimuleerivad keha enda T-rakke, mis reguleerivad antikehade tootmist.

Selle ravi efektiivsus ning ohtlikkus ilmnes täie selgusega eelmisel aastal, kui kuus ravimikatsetes osalenud meest viidi Londonis raskes seisus haiglasse. Nende immuunsüsteemi oli antikehadega tehtud ravi ülekoormanud.

Antikehade puhul ongi raske küsimus: kuidas teha nii, et nad ründaks vaid kasvajaid ega asuks lõhkuma muid kudesid, ütles Newcastle’i ülikooli professor Colin Self.

Siiski on antikehade abil juba õnnestunud luua tõhusaid vähiravimeid, näiteks Herceptin ja Avastin.

Kuid tervet rida antikehadel põhinevaid ravimeid ei saa ravis kasutada, sest puudub ohutu viis, kuidas neid otse kasvajasse viia. Professor Selfi juhitud rühm välja lahenduse: katta antikehad valgustundlikku orgaanilise õliga, mis takistab neil töösse asumast enne, kui neid valgustatakse. Kasvaja piirkonda valgustatakse ultraviolettvalgusega ning antikehad asuvad kasvaja vastu tegevusse.

Meetodit on katsetatud munasarjavähki põdevate hiirte peal. Kuuest loomast viiel suutis uudne ravimeetod vähi hävitada.

Professor Selfi sõnul võiks tuleviku vähiravi näha välja nii: inimene tuleb kodust korraks haiglasse, saab süsti ning ootab maksimaalselt tunni, et saada seejärel mõni minut valgusteraapiat.

Sellise vähiravi kliinilised katsetused algavad tuleval aastal, kuid esialgu katsetatakse nahavähi, mitte kehasiseste kasvajatega. Isegi kui katsed osutuvad edukaks, ei jõua selline vähiravi kasutusse enne kümmet aastat.

„Vähiravimid, mis ründavad kasvajarakke ilma terveid kahjustamata on vähiuuringute Püha Graal,” ütles Suurbritannia vähiuuringute keskuse esindaja Josephine Querido. „Kuigi asi on veel väga varases staadiumis, on sellel meetodil potentsiaali ning me ootame edasiste uuringute tulemusi suure huviga.”

Hetkel kuum