Õppepäev Euroopa südames

"Kindlasti võivad sellised ettevõtmised saada noortele hüppelauaks teel edasistele õppe- ja tööplaanidele," leiab noormees ning toonitab, et saadud kogemus annab CVs kõige rohkem juurde vast neile, kel huvi teha karjääri mõnes riigiasutuses või suurorganisatsioonis.

Küsimusele, kui suurel määral on noortel võimalik Euroopa elu edendamises ja poliitilistes küsimustes sõna sekka öelda, vastab Saarniit siiski mõneti umbusklikult.

"Taolisi noorsoovahetusprojekte on ju tegelikult väga palju. Mitmesuguste programmide kaudu käib ilmselt kümneid või sadu tuhandeid noori igal aastal foorumitel ja konverentsidel eri teemade üle arutlemas ja lahendusi otsimas. Seetõttu ei saagi loota, et igast projektist midagi tõsiseltvõetavat ja suurt välja kasvaks," tunnistab agar noormees.

Seevastu Tabasalu Ühisgümnaasiumi arendusjuht ja kirjanduse õpetaja Kaider Vardja, kes võttis eelmisel aastal Euroopa Parlamendi Euroscola programmist osa koos klassitäie gümnasistidega, nii pessimistlik pole.

"Arvan, et headest ja lihtsatest ideedest on alati puudus. Kui idee või ettepanek on piisavalt arukas, siis jõuab see ka otsustajate lauale. Euroscola istungi ajal said õpilased mitmetele küsimustele vastused ning kuulsid Euroopa eakaaslaste mõtteavaldusi," selgitab Vardja.

Praegused 11. klassi õpilased Meelika Mülla, Gerti Saaler ja Liisi Kruusimaa, kes eelmisel aastal koos õpetajaga mainitud programmist osa võtsid, jäid õppereisiga igati rahule.

"Päev Euroopa Parlamendis tõendas mulle, et peab olema kursis maailmas toimuvaga, oskama keeli ning tundma huvi ka teiste kultuuride ja rahvuste vastu. Sellest tulenevalt saingi teada palju uut mitmesuguste probleemide kohta Euroopas," tunnistab Meelika Mülla.

Tema arvamist mööda on igasugused reisid vajalikud ja kasulikud, eriti aga õppereisid, mis võimaldavad praktiseerida võõrkeeli, tutvuda maailma ja teiste kultuuridega.