Parts asus alkoholiseadust muutma

Parts leiab, et maakonna piire ületav "alkoholi osturalli" tekitab täiendava riski avalikule korrale.

Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise vajaduse tingis riigis kujunenud olukord, kus kohalike omavalitsuste volikogude poolt kooskõlas alkoholiseaduse § 42 kehtestatud erinevad kellaajalised piirangud alkohoolsete jookide jaemüügil on kaasa toonud piirangu kehtestamise eesmärgiks oleva olukorra lahendamise asemel tõsised täiendavad probleemid õiguskorra tagamisel. Alkohoolsete jookide ostmise eesmärgil sõidetakse naaberomavalitsuste territooriumil asuvatesse müügikohtadesse, sageli ületab selline „alkoholi osturalli” ka maakondade piire, seades ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise ning tekitades täiendava riski avalikule korrale.

Põhiseaduse § 154 sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel, kuid antud olukorras piirkonniti kehtestatud erinevad müügipiirangud ei võimalda kohalikel omavalitsustel realiseerida neile seadusega antud õigusi ja kohustusi. Seoses tekkinud olukorraga on kohalikud omavalitsused ise taotlenud üleriigilise alkohoolsete jookide jaemüügi piirangu kehtestamist, samuti on vastava ettepaneku teinud tekkinud olukorra normaliseerimiseks omavalitsusühendused.

Lisaks kohalikele omavalitsustele on alkohoolsete jookide üleriigilise kellaajalise müügipiirangu kehtestamise ettepaneku teinud ka Kaupmeeste Liit, viidates vajadusele tagada riigis tegutsevate jaekaupmeeste võrdne kohtlemine, mida praegu kehtiv olukord ei võimalda. Erinevate müügipiirangute kehtestamine on oluliselt häirinud kaubandusettevõtete töökorraldust, tekitanud segadust ja ebamugavusi tarbijate hulgas, kes oma tavapäraste ostuharjumuste asemel peavad leppima piirangust tingitud kaupluste tippkülastatavuse pikkade järjekordadega.

Siinjuures on kohane märkida, et üleriigilise alkohoolsete jookide jaemüügipiirangu kehtestamine on osa riigi alkoholipoliitikast. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis juba 20. detsembri 1996 a otsuses, et riigi alkoholipoliitika on seotud põhiõiguste ja vabaduste kasutamisega, samuti on alkoholikaubandusel seos riigieelarve tuludega, maksupettuste, kuritegevuse, üldise õiguskorra ning elanikkonna tervisega. Neil põhjustel peaks alkoholipoliitika olema reguleeritud mitte haldusaktide, vaid seaduse tasemel õigusaktiga.

Arvestades eeltoodut ei saa nõustuda väitega, et alkohoolsete jookide üleriigilise piirangu kehtestamine piiraks põhjendamatult kohalike omavalitsuste põhiseadusest tulenevaid õigusi. Pigem võimaldaks eelnõu vastuvõtmine nende õiguste paremat realiseerimist ning aitaks lõpetada erinevate alkoholipiirangute tõttu kujunenud ebanormaalse ning ka ettevõtlusvabadust põhjendamatult piirava olukorra.