Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaja on uut kliimakokkulepet

    Energiajulgeoleku suurendamine ja kliimamuutustega toimetulek on kogu maailma jaoks tähtsaimad väljakutsed. Mõlemad teemad on seotud energia tootmise ja tarbimisega ning neil on välis- ja julgeolekupoliitikale oluline mõju.
    Stabiilsed ja kättesaadavad energiatarned on majanduskasvu ja arengu eeldus. Kasvav energiatarbimine ja fossiilsete kütuste põletamine kujutavad aga ohtu meie heaolule - sellega kaasnevad nähtused nagu põud, üleujutused ja maailmamere seisundi halvenemine. Tundlikes paigus võivad need tuua kaasa vaesuse ja konfliktid.
    Näeme kliimamuutuste esimesi mõjusid ka meie poolkera riikide välispoliitikale. Arktika jääkihi sulamine võib avada uusi mereteid ja ligipääsu siiani kättesaamatuile loodusvaradele. Kui me ei leia jätkusuutlikke lahendusi rahvusvahelise õiguse ja lepete abil, võib see viia vaidlusteni merealade ja ressursside üle. Ülesanne on pakiline, kuna energiavajadus kasvab kiiresti, eriti Hiinas, Indias jt arengumaades.
    Leevendamaks kliimamuutuste mõjusid ning tagamaks usaldusväärsed ja soodsad energiatarned, tuleb meil teha karme otsuseid. ELi valitsusjuhid on näidanud sihikindlust ning initsiatiivi kliima- ja energiapaketi vastuvõtmisega tänavu. Ent eesmärgini jõudmiseks on vaja tugevaid ühiseid jõupingutusi, sest paljudele Euroopa riikidele on kivisüsi, nafta vm fossiilsed kütused peamine energiaallikas.
    Meie vastus väljakutsetele on mitmekülgne strateegia, mis hõlmab efektiivsemat energiakasutust ja energiatarnete mitmekesistamist, asetab suuremat rõhku taastuvenergiale ja näeb ette uut üleilmset kliimakokkulepet.
    EL toodab praegu 14% maailmas õhku paisatavast süsihappegaasist. Me saame aidata teisi riike jõuda arusaamisele, et energiasääst ja CO2 vähendamine on saavutatavad efektiivsema energiakasutuse kaudu, eriti riikides, mis sõltuvad odavast energiast. Energia efektiivsem kasutamine annab majandusliku efekti, vähendab sõltuvust välistarnijaist ning aitab võidelda kliimamuutustega. ELi ülesanne on toetada keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamist ja julgustada energiaefektiivsemat tarbijakäitumist.
    CO2 emissiooni kärpimisel on oluline roll taastuvenergia osakaalu suurenemisel. See nõuab tohutuid investeeringuid. Siin on erasektoril väga suur tähtsus. Investorid vajavad suurteks investeeringuteks poliitilist kindlust.
    ELi valitsusjuhid andsid märtsis selge signaali, nõustudes, et 2020 peab viiendik ELi energiatarbimisest põhinema taastuvenergial. Eesmärki peab aitama täita Euroopa Komisjon. Samme on vaja astuda ELi oma energiaturu potentsiaali rakendamiseks. Põhja-Baltimaade ühise energiaturu arendamine ja integratsioon ELiga nõuab veel enam ELi toetust ühenduste väljaehitamisel.
    Mõned pelgavad, et kliimasõbralik poliitika mõjutab negatiivselt tööstuse konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu. Meie kogemus on vastupidine. Nii Eesti kui Taani majandus on kasvanud järjepidevalt, suurendamata energiatarbimist. Investeeringud energiaefektiivsusse mõjutavad tugevalt energeetikat tulevikus.
    Kyoto protokolli kehtivus lõpeb 2012. Rahvusvahelise kokkuleppeta nõrgeneb surve valitsustele jätkata kliimasõbralike poliitikatega ning kaovad initsiatiivid investeerida puhtamasse energiasse.
    Siiski on põhjust olla optimistlik. Vastutavate riikide valitsused on arvamusel, et kliimasoojenemise vähendamiseks on tarvis kohe tegutseda. Veel tänavu tahetakse alustada ametlikke läbirääkimisi uue kokkuleppe sõlmimiseks. Peaeesmärk on vältida maailma keskmise õhutemperatuuri kasvu enam kui 2 kraadi võrra. Lepe võiks valmida detsembriks 2009, mil Kopenhaagenis toimub ÜRO 15. kliimakonverents. Eesti ja Taani töötavad koos selle nimel, et leping valmiks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.